Henrik Roonemaa: Tesla – see on ju nagu Apple

Henrik Roonemaa Foto: Peeter Langovits

Legend räägib, et kui Steve Jobs 1983. aastal Pepsi juhti ja presidenti John Sculleyt Apple’i juhiks käis palkamas, küsinud ta: «Kas sa tahad elu lõpuni jääda suhkruvett müüma või tahad tulla minuga ja maailma muuta?» Sculley, üks USA tuntumaid tippjuhte, otsustaski selle väikese arvutifirma kasuks.

Muuta maailma ja saada selle käigus rikkaks on üks Ränioru motosid. Keegi seal ei ole lihtsalt tööl kusagil ühes firmas, vaid nad kõik muudavad maailma. USA tehnoloogiaajakirjanikul Daniel Lyonsil ilmub peagi raamat, kuidas tema, üle 50-aastane mees, asus hiljuti tööle ühes sellises «maailma muutvas» idufirmas, mis Lyonsi enda hinnangul tegeles lihtsalt massilise spämmisaatmisega. Aga igaüks selles firmas teadis kaljukindlalt, et teeb maailma paremaks. Ja see firma ei asu mitte Räniorus, vaid hoopis New Yorgis.

Kuid maailma muutmise ja selle käigus rikkaks saamise aura ulatub sealt veel kaugemale, lausa Eestini välja. Tallinnas pole Tesla nägemine mingi harukordne sündmus, teatud kohtades tundub see olevat rahvaauto. Mida need inimesed ostnud on, kas maailma muutmist või teistest paremat autot?

Tesla puhul tekivad paralleelid Apple’iga justkui iseenesest. Väike firma, kes soovib oma toodetega maailma muuta, esteetiliselt ja tehnoloogiliselt. Karismaatiline juht, keda ühed vihkavad ja teised armastavad, kuid kelle kohta kõik peavad tunnistama, et tema vastu kihlvedusid kergekäeliselt sõlmida ei tasu. Samamoodi nagu Apple korduvalt oma ajaloo jooksul on ka Tesla pidevalt kõikunud elu ja surma piiril. Investorite raha põleb Teslas heleda leegiga, aga see ei tundu kedagi huvitavat, sest taktitundetu on viriseda oma rahanatukese üle, kui üks klientide ja ajakirjanike poolt armastatud karismaatiline juht oma imeliste toodetega maailma paremaks  teeb.

Paljud inimesed ei saa aru, mida Elon Musk ikkagi õigupoolest teeb. Teistele on see jällegi iseenesestmõistetav. Ühed ütlevad, et ta on küüniline turundaja, kes müüb  keskpäraseid elektriautosid suure haibi saatel ning et turg on juba praegu või kohe-kohe täis palju paremaid elektriautosid suurtelt autofirmadelt ning et varsti ei mäleta Teslat enam keegi. Teised räägivad, et Musk on messias, kelle autod on paremad kui miski seni maailmas toodetu ning et pealegi pole Musk mitte autoäris, vaid oma kiirlaadijatevõrgustiku ja koduakude tehasega hoopis elektri tulevase levitamise, kui mitte tootmise äris ning et autod on ainult vahend tema arsenalis.

See, kuidas Musk pani ligi 300 000 inimest mõne päeva jooksul ette tellima autot, mida keegi pole lähemalt näinud, millega keegi pole veel sõitnud, mille kohta pole ei arvustusi ega isegi standard- ja lisavarustuse nimekirja, on müstiline. Ta korjas ühe hetkega inimestelt kokku 300 miljonit dollarit.

See ei saa olla ainult turundusnõks, vaid siit tuleb otsida midagi muud. Musk ei müü oma klientidele ideed looduse päästmisest veidra välimusega ökoautode läbi, vaid puhast cool’i. Autosid, mis kiirendavad kolme sekundiga sajani. Mis on korraga luksuslikud, praktilised ja sportlikud. Mis erinevad kohati radikaalselt teistest saadaolevatest autodest, nagu Apple’i tooted on kogu aeg erinenud konkurentide omadest. Ja millel on oma veidrused.

See kõik on väga «Apple» ning ajal, mil päris Apple’i maagia ratsionaalsete otsuste ja suurte müügieesmärkide all kannatab, tormab tehnoloogiamaailma avangard rõõmuga Tesla poole. Musk müüs oma tehase toodangu mitmeks järgnevaks aastaks kolme päevaga välja.