Täna selgitasid Postimehe otsesaates harrastussportlasi igal sammul varitsevaid ohte Eesti Antidopingu juhatuse liige Elina Kivinukk ja nõukogu esimees Kristjan Port.
PÄEVAINTERVJUU Dopinguained on harrastajale üllatavalt kättesaadavad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivinukk räägib, et erinevad spordialaliidud on kutsunud neid dopingust rääkima. Port leiab, et tuleks tasakaalustamiseks rääkida ka meedias sellest, et suurem osa sportlastest on ikkagi puhtad.
Kivinukk toob välja, et puhta spordi saadikud, kes on saanud antidopingu teemal koolituse ja käivad harrastajatega rääkimas, on väga oluline. «Nad räägivad, et ennetada, kutsuda noori kaasa mõtlema,» selgitab ta. Erinevate erialade näiteks füsioteraapia taustaga saadikud lisavad igaüks oma vaatenurga.
Täpselt ei ole teada, kas vastavad tõele teated, et ka koolide spordisaalides dopinguaineid tarvitatakse, ent probleemiga tuleb kindlasti tegeleda.
«Üllatavalt kättesaadavad [on dopinguained]. Kui me näeme, kui palju viiakse siit dopinguainet Soome, peab see ju kuskil olemas olema,» räägib Port.
Keelatud ainete tarvitamine ei ole sealjuures alati suunatud muskli kasvatamisele, vaid veelgi enam kaalu langetamisele ja seda väga ebatervislikul moel, toob Port välja.
Kivinukk räägib, et ka harrastajat on võimalik teatud tingimustel karistada. Taanis on näiteks jõusaalides lepingutes punktid, et võib tulla dopingukontroll ja võib saada karistada. Port toob Belgia värske näite - harrastaja võib saada spordisaalis käimise keelu ja rahatrahvi kuni mõni tuhat eurot.
«Meie soovitus on, et ravimeid saab alati andmebaasist kontrollida. Teatud nohuravimeid ei tohi näiteks 24 tundi enne võtta,» räägib Kivinukk. Mida sportlane võtab, on alati tema enda vastutada.
«Puhtast spordist kui sotsiaalsest väärtusest osa saamise puhul ei ole meil veel reeglid paika jooksnud. Peame jõudma olukorda, kus harrastaja, kes võtab mingeid ravimeid, räägib sellest, küsib,» jätkab Port. Kivinukk toob välja positiivse - meie apteekrid on muutunud dopinguainete osas teadlikumaks ja ettevaatlikumaks, kui keegi nende kohta uurib.
«Me võime öelda, et nii hullu aega pole varem olnud. Järelikult on see praegu kõige pimedam aeg. Samas on näha märke, et on hakatud reageerima - vanaviisi enam ei saa,» ütleb Port. «Paistab, et see suur rong on hakkanud liikuma ja on saavutatud õiguslikud kokkulepped ning ka kultuuris kehtivad normid.»
«Nüüd näeme seda, kuidas jalgpall ja erinevad spordialad muutuvad ettevaatlikumaks,» räägib Port. Pealtnägijad märkavad ja pöörduvad spordiala juurest ära, kui mäng ei tundu aus. Kivinukk lisab, et jalgpallis on hakatud sportlasi ka väga palju rohkem kontrollima.
«Ma ootaks, et sportlased ise võtaks rohkem sõna,» ütleb Kivinukk. «See on ka EOK roll - öelda, et ärge nii tehke.» Puhta spordi kodulehel saab sportlane ka enda ja oma sõbraga sõlmida lepingu, kus kinnitab, et ta spordib puhtalt.
Ka harrastussportlased võivad endale teadmata dopingut tarvitada, näiteks ravimite või toidulisandite näol. Nimekirja keelatud ravimitest leiab Eesti antidopingu kodulehelt.
10. aprillil toimub Eestis esimest korda puhta spordi päev, mille peamine idee on tutvustada avalikkusele puhta spordi põhimõtteid ning dopinguvastase võitluse olulisust.
Antidopingu ennetustöö eesmärk ei ole karistada, vaid teadvustada inimesi ohtudest ja tagajärgedest. Üheks oluliseks kanaliks harrastussportlastele teabe jagamiseks on Spordin Puhtalt portaal mis tutvustab puhta spordi põhimõtteid ja ohte. Lisaks saab portaalis sooritada praktilisi ülesandeid oma teadmiste kontrollimiseks ning sõlmida ausa spordi lepingut.