Lauri Mälksoo.

FOTO: Artur Sadovski

Postimees.ee küsib täna Eesti helgematelt peadelt, mille poolest jäi neile meelde lõppev kümnend. Tartu Ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse instituudi juhataja Lauri Mälksoo sõnul määrasid nn nullindate näo paljus ära 2001. aastal USAd tabanud terrorirünnakud.

- Millega läheb teie hinnangul ajalukku lõppev kümnend: teie erialal, Eestile, maailma mastaabis?

Möödunud kümnendi maailmas juhatasid sisse 11. septembri 2001. aasta Al-Qaeda terrorirünnakud New Yorgis ja Washingtonis. Nii Afganistani kui Iraagi sõjad - aga mõnes mõttes ka hiljutine NATO ja Vene Föderatsiooni lähenemine - on nimetatud terrorirünnakutest edasi tuletatavad.

Rahvusvahelises õiguses on olnud nii positiivset kui negatiivset. Negatiivne on olnud see, et 1990. aastatel loodeti üleilmset pingete lõdvenemist, mille sümboliks pidi saama tugevnenud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Eeldati, et ÜRO Julgeolekunõukogu alalised (vetoõigusega) liikmed võiksid maailma julgeoleku küsimustes enam kui varasemalt suuta kokku leppida. Need lootused pole paraku täitunud ja ÜRO on veidi marginaliseerunud.

Positiivse poole pealt võiks nimetada regionaalse rahvusvahelise õiguse tugevnemist Euroopas. Nii Euroopa Liit kui Euroopa Nõukogu on teinud tõhusat tööd ja laienenud nii ruumiliselt kui sisuliselt.

Eestis oli võtmeaastaks ikkagi 2004, liikmelisus ELis ja NATOs. 2004. aastal saavutatu annab paljuski meie saatusele suuna ka järgmisel aastakümnel.

- Kui mõelda Eesti ajaloole, siis kuidas teile tundub - milline kümnend on meile olnud üleüldse läbi aegade kõige edukam? Miks?

Oleksin ettevaatlik möödunud kümnendi «Eesti ajaloo edukaimaks» kuulutamisega. Kundera kirjutab õigesti, et me ei saa adekvaatselt olevikku hinnata, mitte teades, mis tulevik toob.

1930. aastad olid iseenesest Eestile ilmselt väga edukad, aga vaadake, mida tõid Eesti rahvale järgnenud 1940. aastad.

Selles mõttes on veel liiga vara «nullindate» tähendust hinnata. Ma muidugi ei ütle, et peame nii kaua ootama kui Hiina puna-revolutsionäär Zhou Enlai, kelle käest küsiti Külma sõja päevil Suure Prantsuse revolutsiooni (1789) tähendust ja ta vastas, et veel on liiga vara öelda.

Heaolu ja stabiilsuse, samuti eesti rahva õiguste ja staatuse, mõttes on möödunud «nullindad» kindlasti üks peamisi esikohakandidaate.

- Mida ootate uuelt kümnendilt?

Rahu. Täielikku rahu meie regioonis ning uskudevaheliste konfliktide vähenemist maailma mastaabis.

Ootan, et mu vanaema saaks ka tuleval kümnendil sama kindlalt ja turvaliselt, nagu ta seda alates 1991. aastast ikka on teinud, kirjutada sünnipäevakaardi või jõulutervituse ümbriku aadressi krooniks: Eesti Vabariik.