Postimehe otsesaates kommenteeris täna nn Panama paberite skandaali endine poliitik ja ettevõtja Jüri Mõis.

Võtmeküsimus maksuparadiiside puhul on Mõisa sõnul väga labane. «Need on need riigid, mis ei tee teistega koostööd maksukuritegude tuvastamiseks,» sõnab ta.

«Olen ise pangas töötades Eesti 90ndate alguses selle teemaga kokku puutunud ja mul on sellest oma arvamus kujunenud. Esiteks on see aeg läbi,» kinnitab Mõis. Mitmed maksuparadiisid nagu Luksemburg ja Šveits ja Küpros on hakanud andmeid avaldama. Eestiski on seadused muutunud ja praegu ei ole ühelgi eraisikul head põhjust asutada kuskil kaugel ettevõttet, millele keegi juurde ei pääse. «Esiteks ei ole vajadust ja teiseks pääseb neile ligi küll,» sõnab Mõis.

Millega maksuparadiiside kasutajad tegelevad ei pruugi tõesti küll otseselt kriminaalkorras karistatavad teod olla, ent need ei ole siiski hea tavaga kooskõlas - veetakse alt äripartnereid vms.

Mõis kinnitab aga, et kõiki maksuparadiiside kasutajaid ei tohi siiski pahategijateks pidada - on valdkondi, kus seda on vaja. Eriti oluline on see näiteks laevanduses.

Ukraina presidendi Petro Porošenko põhjendusi maksuparadiisi kasutamiseks ta aga tõsiseltvõetavaks ei pea.

«Maailm muutub järjest läbipaistvamaks ja minu arvates ka mõistlikumaks, mistõttu ei ole võimalik päris peitu jääda isegi sellises paigas nagu Panamal,» räägib Mõis. Ta arvab ka, et pimedaid nurki jääb maailmas järjest vähemaks ning ühel päeval kaovad ka maksuparadiisid. Praegu kasutatakse sellena veel näiteks ka Lõuna-Osseetiat, ent tänu andmebaaside korrastamisele muutub maailm üha läbipaistvamaks.

90ndatel oli Eestis offshore'i omamine täiesti loogiline, ent maksumuudatuste järel sai ka Eestist omamoodi maksuparadiis, selgitab Mõis. «Ainus mõistlik põhjendus Eesti eraisikust residendile offshore firma pidamiseks on lihtsalt vanast ajast jäänud harjumus.»

Iga allkiri lepingule maksab näiteks 500 dollarit, räägib Mõis oma kokkupuudetest offshore-firma pidamisega kaasnevate kuludega. «Need, kes tahavad selgelt peita midagi, tahaksid, et see firma oleks kuskil kaugel ja konto ka. Neil, kes ajavad ikkagi legaalset äri, on kontod siin ja nende kulud on ka väiksemad.» Neist viimastest ei tasu aga Mõisa sõnul ka liiga palju välja teha.

Offshore'i oli vaja näiteks Tallinna Sadama laevaostu juures, toob Mõis välja.

«Ma arvan, et kui Eestist või Lätist tulevad välja mingid nimed, ei ole need need inimesed, keda me siin rikkaks peame ja neil on kindlasti mingid põhjendused. Kui rääkida aga näiteks Ukrainast, siis ma ei kujuta ette, kuidas seal offshore'ita asju aetakse. Iga liigutus, näiteks valuuta ülekanne, peab olema seal heaks kiidetud mitmel pool. Kõik ei ela sellises majandusvabaduses nagu Eesti ja selle najal on maksuparadiisid ka oma leiva teeninud,» selgitab Mõis.

Ka Eestis oli mõni aeg tagasi olukord, kus aktsiatega kaubeldes oli vaja kasutada kaotuste leevendamiseks riike, kus maksusüsteem oli mõistlikum, räägib Mõis. 

«Sealt võib praegu kulda kaevandada, aga see äri on lõppenud,» leiab Mõis maksuparadiiside kasutamise kohta. Praegu on süsteem ka kindlasti sõbralt sõbrale soovitatud, advokaatide poolt soovitatud kui midagi kasulikku, ent ühel hetkel see ei ole enam tegelikult kasulik.

Mõis kinnitab, et maksuparadiisidega on Eestlasi omajagu seotud olnud ja on ka neid, kes saanud karistada ja pidanud jalavõru kandma. 

Nüüd on ka Panama riik lubanud, et neilt saab andmeid, et saada kätte info siin deklareerimata tulude kohta, toob Mõis välja.

Panama advokaadibüroost Mossack Fonseca lekkisid nädala alguses salajased dokumendid, millest selgub, kuidas ettevõtted ja rikkurid, seal hulgas mitmed riigipead ja tuntud poliitikud varjavad oma varasid maksuparadiisides.

Põhjamaade pangakontsern Nordea võib saada seoses Panamas ilmsiks tulnud paljastustega trahvi viis-kuus miljardit Rootsi krooni, sest firmal on rikkumisi ka varasemast ajast, ütles Rootsi finantsinspektsiooni (FI) esindaja Christer Furustedt.