Riik võiks edaspidi jagada eurotoetusi praeguse kaheksa asemel nelja asutuse kaudu, pakuvad Birgit Lao-Peetersoo (Innove), Veiko Kaufmann, (Keskkonnainvesteeringute Keskus) ja Hanno Tomberg (EAS).
Kuidas tuleks jagada euroraha?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel on haldusreformi ja riigiauditiga koos välja tulnud ka rahandusministeeriumi soov seni Euroopa Liidu struktuurifondide raha jaganud rakendusüksused reformida. Valitsusele esitatakse neist radikaalseim kava ehk seniste sihtasutuste baasil ühe keskse asutuse loomine rahandusministeeriumi alluvuses.
Kui see kava teostub, hakatakse kõiki toetusi juba järgmisest aastast jagama ühetaoliselt ühest kohast, olenemata sellest, kas toetusesaaja on õppe- või teadusasutus, omavalitsus, mittetulundusühing, IT-süsteemide arendaja, teedeehitaja või eksportiv ettevõte.
Protsess on taandatud ressursisäästule, mida reform ei pruugi kaasa tuua. Arvestatud ei ole seejuures valdkondade terviklikku arengut ega lähtutud riiklike strateegiate elluviimise eesmärgist. On oht, et projektide rahastamine ja majanduskasvu saavutamine hakkavad käima eri teed.
Milline on selles reformis toetusesaaja ehk kliendi roll, on jäänud teisejärguliseks. Praegused rakendusüksused on klientide paremale teenindamisele viimastel aastatel palju tähelepanu pööranud, otsuseid tehakse kiiremini ja aruandlus käib koostöös kliendihalduriga. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) eelmisel sügisel tehtud uuringu järgi oli toetuse taotlemise protsessiga rahul või väga rahul 74 protsenti vastanutest, projektide elluviimise etapis hindab KIKi tööd sama kõrgelt 87 protsenti vastanutest.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasustus (EAS) on viimase aasta jooksul oma kliendihaldust üles ehitanud klientide vajaduste paremale tundmisele ja nendele sobiva teenuspakkumise esitamisele. Kliendirahulolu, mida mõõdetakse NPS-metoodika alusel, oli eelmisel aastal +65 ehk samaväärne erasektori parima teeninduskvaliteediga ettevõtetega.
Innove tegeleb riigihangete eelnõustamisega ja innovatiivselt lihtsustatud menetlus tagab kliendile raha väljamaksmise 12 tööpäevaga. Vaatamata vahendatavate toetuste mahu kahekordistumisele on Innove töötajate arv 10 protsenti vähenenud.
Miks te kliendi huvi esikohale seate, on meilt küsitud. Rakendusüksuste ülesanne peaks olema toetusraha efektiivselt ja vigadeta rakendamine, kliendihaldus ei tohiks olla prioriteet. Seejuures unustatakse ära, kelle huvides Eestis struktuurifondide raha kasutatakse. Kui nende abil ei õnnestu ettevõtete ekspordikäivet kasvatada, välismaiseid otseinvesteeringuid kaasata, energiasäästu tagada või haridussüsteemi parandada, oleme toetusi rumalalt kasutanud.
Positiivse algatusena on ettevõtlusminister välja pakkunud kava luua EASi ja Kredexi baasil ettevõtlusagentuur ja arengupank. Esialgu veel projektinimedena, kuid eesmärk on koondada kogu teadmine ettevõtlusmeetmetest ja nende rakendamisest kahte kompetentsikeskusesse. Algatuseks andsid tõuke ettevõtluse katusorganisatsioonid, kelle hinnangul on praegu meetmed killustunud, nendest ülevaate saamine on raske ja tihti tuleb esitada samu aruandeid mitmesse kohta. Samuti räägitakse ettevõtete vajaduste vähesest tundmisest ja ning personaalsete pakkumiste vähesusest. Sellist kompetentsi on raske luua, kui sama sihtasutus peab tegelema nii ettevõtluse, kergliiklusteede rahastamise kui ka kohalike omavalitsuste ühendamise toetamisega.
Kompetentsikeskuseks kujunemine eeldab oma ülesannete täpset defineerimist, selgema fookuse määratlemist nii klientide kui tegevuste osas ja sobiva tegevusmudeli valimist. Kindlasti tähendab see ka olemasolevate toetuste kombineerimist uute teenustega, milles on oluline roll ka eraturu konsultantidel ja koolitajatel.
Innove osutab toetuste vahendamise teenust praegu neljale ministeeriumile. Kuna ministeeriumid panustavad erinevate meetmetega samade konkurentsivõime eesmärkide saavutamisse – tööhõive kasv, töötuse vähendamine, tootlikkuse kasv, mitteõppijate arvu vähendamine –, on Innovel oluline roll tagada klientide ühetaoline teenindamine.
KIKil on kogemus ja kompetents keskkonna valdkonna tehnilise taristu, üldehituse ja energeetikaga seotud projektide rakendamisel (veemajandus, kaugküte, tänavavalgustus, trammiteed jt). Seetõttu võib KIKi koonduda ühesuguste valdkondade projektide rakendusüksuse roll. Põllumajanduse ja maaelu vallas on kompetents juba varem olemas põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA).
Teeme siinkohal ettepaneku jagada kompetentsid vastavalt nende paiknemisele ja panna vastavad ülesanded neljale rakendusüksusele: Innove, EAS (tulevane ettevõtlusagentuur), KIK ja PRIA.
Usume, et jagades toetusi praeguse kaheksa asemel nelja asutuse kaudu, saavutab riik parima tulemuse ja väldib meetmete dubleerimist.
Riik saab sõnastada nimetatud asutustele konkreetsed eesmärgid kvaliteedis ja efektiivsuses. Rakendusüksuste juhid vastutavad mõistlike ja kuluefektiivsete lahenduste leidmise ja elluviimise eest. Lisaks loome ka ettevõtjatele, haridus- ja sotsiaalsektorile, keskkonnavaldkonnale ja põllumeestele kindluse, et nende jaoks on nimetatud rakendusüksuses oma kliendihaldur, kes kuulab mured ära ja leiab parimad lahendused.
Kredexi ja Maaelu Edendamise SA (MES) baasil on võimalik luua iseseisvad finantsasutused, kes kasutaks nii riiklikke kui ka eraturu finantsvahendeid, et võimaldada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oma tegevuse toetamiseks soodsamalt laenu saada. Seejuures peame arvestama, et tulevikus väheneb otsetoetuste osa ja suureneb finantsteenuste maht.
Rahandusministeeriumi kahe suure eesmärgi, kvaliteedi ja kuluefektiivsuse poolest on Eesti praegu juba Euroopa esirinnas. Rakendusüksuste vigade määr on nullilähedane, kliendirahulolu on suur ja halduskulude osakaal alla kahe protsendi meetmete kuludest. Samas on erasektoris valdav kliendikeskne mõtteviis avalikus sektoris veel visa juurduma.
Tuleks analüüsida, mis on seni jäänud tegemata ja kuidas saaksime seda tulemuste saavutamise valguses paremini teha. Praegused rakendusüksused peavad vastama muutunud nõuetele ja koondama endasse valdkondliku kompetentsi. Riigina oleme kehtestanud lisapiirangud, mis takistab eurotoetuste kättesaamist: riigihangete karmimad reeglid, lisakontrollid ja topelt-andmeesitus. Rõhk peaks olema aga pandud sellele, kuidas kõik uue perioodi meetmed kiiremini avada, et majandus saaks vajalikku tuge.