Monika Kelle

FOTO: maanteeamet

«Too poest midagi head», «Millal sa kontorisse jõuad?», «Kas sa mu meili oled jõudnud vaadata?» – need igapäevased mobiilisuhtluse fraasid põhjustavad Eestis iga päev 2,1 liiklusõnnetust, kirjutavad Monika Kelle ja Kerli Tallo maanteeametist.

Tellijale

Maanteeamet algatas mullu esmakordselt kampaania «Kui juhid, siis juhi!», et inimesed teadvustaksid, millist ohtu kujutavad kõrvalised tegevused autoroolis ehk kõik see, mis viib sõidukijuhi tähelepanu põhitegevuselt eemale. Eestis kasutab roolis olles telefoni tervelt 71 protsenti sõidukijuhtidest, neist 99 protsenti vastab kõnedele, kuid see pole kaugeltki kõik. Küsitlusandmete kohaselt toksivad autojuhid liikluskeerises ka tekstsõnumeid, istuvad ninapidi sotsiaalmeedias või kasutavad nutiseadet pildistamiseks ja filmimiseks.

«Sõiduauto, mille juht kasutas telefoni, sõitis ette veoautole.», «Ränga liiklusõnnetuse põhjustas käest maha pudenenud telefoni istme alt otsimine.», «Pereisa hukkus ahelavariis, mille algataja oli tegevuses telefonikõne valimisega.»

Need aastate jooksul meedias kajastatud lood, kus hoolimatu käitumise tõttu on vigastada saanud ja elu kaotanud süütu kaasliikleja või riskantse kõrvalise tegevusega ametis olnud juht ise, on tegeliku statistika jäämäepealne tipp. Tavaliste plekimõlkimiste korral on pigem erand kui reegel, et juht tunnistab õnnetuse põhjusena üles online-uudiste lugemise või kassipildi laikimise.

Nii WHO kui ka Euroopa Komisjoni koostatud ülevaatest nähtub, et andmete kogumine mobiiltelefonide rollist liiklusõnnetustes pole kusagil maailmas eriti levinud, seda ei tehta kuigi süstemaatiliselt ning sellekohaseid hinnanguid on antud vähesel määral. Veelgi napimalt on teavet nende juhtumite kohta, mis põhjustatud muudest kõrvalistest tegevustest: autoroolis söömisest, suitsetamisest, meikimisest, pardakompuutri seadistamisest, mis oma tähelepanu hajutava olemuse tõttu on ohtlikkuselt võrreldavad mobiili kasutamisega.

Ometi peegeldub statistikast, et Rootsis saab igal aastal sõidu ajal mobiiltelefoni kasutamise tõttu 10–20 inimest surma. Hollandis on jõutud järeldusele, et kui ennetada ülal mainitud tegevusi, oleks võimalik ära hoida 600 inimese hukkumist või vigastusi. Ameerika Ühendriikides kaotab aastas kõrvalistest tegevustest põhjustatud liiklusõnnetustes oma elu rohkem inimesi, kui oli ohvreid 9/11 terrorirünnakutes.

Kaua kulub halvast harjumusest võõrdumiseks?

Inimesed ei teadvusta igapäevastes sisseharjunud tegemistes, et need võivad kaasa tuua traagilisi tagajärgi. Uue liiklusohutusteema tutvustamise järel tuli kommentaare stiilis «pseudoprobleem», «jälle uued reeglid», «keelame siis juba kõik ära». Samas tähendab ainuüksi telefonikõne valimine, et vähemalt viie sekundi jooksul pole juhi silmad liiklusel ning ta sõidab maanteekiirusel pimesi sadakond meetrit ja enamgi.

Öeldakse, et inimene saab mingil alal meistriks peale 10 000 töötundi. Kas sama palju või siis topeltrohkem kulub halvast harjumusest võõrdumisest? Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm on igatahes võtnud tähelepanu hajutavad tegevused oma lähiaastate prioriteediks. Ka liiklusseaduse paragrahv 33 keelab toimingud, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Eelkõige saavad aga muutused käitumises alguse alles siis, kui kogu ühiskond kõrvaliste asjadega tegelemist taunib.

Mobiilikasutus häirib kõiki juhte

Mis siis ikkagi juhtub juhi või autoga, kui teel olles üks sõnum saata või telefonikoosolek pidada? Maanteeamet kaasas autokoole, et pakkuda juhikoolituses osalejatele võimalust simulaatoril kogeda, millist mõju avaldavad sõiduohutusele kotist telefoni otsimine, tekstsõnumi tippimine ja veepudeli avamine. LRK Autokoolitus, Tapa Autokool, Võrumaa Autokool ja Aide Autokool tulidki «Kui juhid, siis juhi!» kampaaniaperioodil algatusega kaasa. Ja tulemus?

Peaaegu mitte ükski proovinutest ei olnud võimeline ülesannet «edukalt» sooritama – sõidukiirus alanes, auto kaldus pidevalt vastassuunavööndisse ning keskkonnast tulenevaid ootamatusi, näiteks ette hüpanud põdrale või rehvivahetuseks teeserva pargitud autole otsasõitu vältida ei suudetud.

Mobiiltelefoni kasutamine roolis häirib juhti nii manuaalsel, visuaalsel, auditoorsel kui ka tunnetuslikul tasandil.

Kõne valimine nõuab vähemalt ühe käe roolilt võtmist, visuaalselt on vaja kindlust, et valitud saab õige kontakt, vestluses olles on juht hõivatud kuulamisega ning tunnetuslikul tasandil süveneb ta mõtetes räägitusse. Nii toimubki sõit justkui automaatpiloodil.

Aastaid teemat luubi all hoidnud kolleegid siin- ja sealpool ookeani põrutavad, et «roolimobiilikud» pole kuskilt otsast väiksem probleem kui roolijoodikud ja -narkomaanid. Kanadas järeldati, et sõidu ajal sõnumite saatmine võib olla isegi ohtlikum kui kanepi mõju all juhtimine. Nimelt aeglustab sõnumite saatmine juhi reageerimisvõimet 35 protsenti, kanep aga 21 protsenti. Jeanne Breen Consultingu Euroopa Komisjonile koostatud ülevaatest nähtub, et telefoniga rääkimise ajal on juhi reaktsioon 30 protsenti aeglasem kui sõiduki juhtimisel alkoholijoobes (alkoholi kontsentratsioon veres 80 mg kohta 100 ml) ja 50 protsenti aeglasem kui normaalsetel tingimustel.

Enamik inimesi ei istuks kunagi napsusena rooli, kuid miks ei tekita telefonikõnele vastamine mingit ohutunnet?

Ohtu tajutakse, ent ei tegutseta vastavalt

Eesti sõidukijuht tajub alateadlikult tähelepanu hajutavate tegevuste ohtlikkust ning oskab väga hästi sõnastada, miks ta sellest hoolimata oma eluga riskib. Vastustest nähtub, et kurja juureks pole ainult nutiseadmete areng, «näoraamatu» populaarsus või karistamatuse tunne, vaid laiem ühiskondlik-psühholoogiline surve.

Tervelt 70 protsenti ehk eelmise aastaga nelja protsendi võrra rohkem on roolikeerajaid, kes suudaksid telefoni kasutamisest juhtimise ajal täielikult loobuda. Ka kaasreisijad on aina kriitilisemad – 76 protsenti sooviks, et juht keskenduks sõidu ajal roolikeeramisele ega räägiks telefoniga. Põhjus, miks vastutustundlik juht pole sama vastutustundlik ka oma tegudes, peitub surves olla alati kättesaadav. Kõnele vastamata jätmine tekitab halva tunde.