Reedel esilinastub tragikomöödia Eesti üheksakümnendatest «Päevad, mis ajasid segadusse». Filmis üles astunud Merlyn Uusküla, Kait Kall ja produtsent Maie Rosmann-Lill rääkisid Postimehe stuudios filmi telgitagustest ja meenutasid enda elamusi sellest ajast.
PÄEVAINTERVJUU Pöörane film Eesti üheksakümnendatest vallutab kinolinad (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üheksakümnendaid on seni kajastatud pigem kriminaalses võtmes, nagu näiteks film «Punane elavhõbe», kuid seekord on režissööör Triin [Ruumet - toim] leidnud üles väga inimliku joone. Kuigi filmis on ka kriminaalne liin,» põhjendas uue filmi vajalikkust produtsent Maie Rosmann-Lill.
Verised kaadrid poriloigus lebamisest käisid Rosmann-Lille sõnul veidi selle ajastu juurde, mistõttu valiti sellised stseenid ka filmi tutvustavasse treilerisse. Ent produtsent lubas vaatajatele ka palju positiivset äratundmisrõõmu.
«Olustik, nostalgia ja situatsioonid teevad filmist komöödia,» jätkas näitleja Kait Kall, kellel on filmis impulsiivse löömamehe roll kanda. «See pole «jalaga tagumikku» komöödia, vaid koomika seisneb totruses ja nendes noortes, kes ei tea, mida teha – nad passivad niisama ja kõige suurem asi on pidu,» lisas Kall ja arvas, et olukorras sees olles ei pruukinud inimesed sel ajal näha asjaolude traagilisust.
«Kõrvalt vaadates hakkab kurb kohati, kui neid inimesi vaadata,» nentis Kall.
Filmis sõnakat tüdruksõpra kehastav Merlyn Uusküla leidis, et lihtsam ongi teha värvikat rolli kui tagasihoidlikku. «Ma ei ole ise ka väga vaikne inimene, pigem selline tuulest viidud tüüp,» põhjendas Merlyn tegelaskuju Jaana mängimise võlu.
«Kindlasti aitasid kaasa ka enda elu esimesed suhted, üritasin end sellesse aega tagasi viia. Midagi oli ikka sarnast – kes kellega käib ja kus midagi toimub. Proovisin seda tiinekat endas üles leida,» lisas ta.
Näitlejad olid ühel meelel, et film näitab elu täpselt nii, nagu see tol ajal päriselt oli. Autode lõhkumist, vastu puud sõitmisi ja üle katuse käimist saab filmis samuti näha, need stseenid filmiti kaskadööriga. «Kaskadöör oli väga professionaalne, varutud kahe auto asemel pidime lõhkuma vaid ühe,» sõnas produtsent.
«See on kordumatu ajajärk – selles perioodis on midagi, mida me enam kunagi siin Eestis ei näe,» sõnas Uusküla, «ise ei saa enne aru, et oled täiskasvanuks saanud, kui vaatad, et nii palju on muutunud võrreldes selle ajaga.»
Suur osa rekvisiite ja ajastu riideid filmis pärineb Merlyni pööningult. «Me tegime perega pööningul suurkoristuse ja leidsime väga palju autentseid üheksakümnendate riideid. Filmis on meie pere riideid päris palju – isa dressikas, mu enda ja õe asju – kõik on päriselt sellest ajast,» naeris ta.
Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia «Päevad, mis ajasid segadusse» tegevus toimub 1990. aastate teises pooles. Filmi peategelane Allar (27) liigub ühelt südasuviselt Eestimaa peolt teisele, põrkudes kokku üha värvikamate tegelaste ja segasemate juhtumitega. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.