Erkki Bahovski

FOTO: Tairo Lutter

Täna, 6. aprillil hääletavad hollandlased Euroopa Liidu – Ukraina assotsiatsioonilepingu üle. Teatavasti oli just see dokument, õigemini selle allkirjastamata jätmine Ukraina toonase presidendi Viktor Janukovitši poolt 2013. aastal põhjuseks, miks algas Maidan ja millele järgnesid kõik muud sündmused.

Holland on ainus ELi liikmesriik, kus säärane referendum peetakse. Teoks sai see seoses uue seadusega eelmise aasta juulist. Uue seaduse järgi on võimalik algatada rahvaalgatuse korras mittesiduv referendum. Selleks on vaja minimaalselt 300 000, ent Ukraina assotsieerumise küsimus sai üle 470 000 allkirja. Referendumi kehtivuse tagamiseks peab hääletuskasti juurde ilmuma vähemalt 30 protsenti hääletajaist.

Paraku on Hollandi referendum kurb näide, mis juhtub, kui korraldada see riigis, kus enne 2005. aasta põhiseaduse lepingu referendumit polnud korraldatud ühtegi üleriigilist referendumit. Näiteks 1903. aastal üritas sotsialistlik SDAP muuta konstitutsiooni nii, et 50 000 allkirjaga saanuks algatada mittesiduva referendumi, kuid see ettepanek ei leidnud toetust. Hollandi poliitika oli kogu 20. sajandi kokkuleppepoliitika, ühendades eri konfessioone ja rahvusi. Referendumit ei läinud vaja.

Teatavasti lõppes 2005. aasta põhiseaduse lepingu referendum Hollandis negatiivse tulemusega. Põhiseaduse leping oli liiga pikk, selle lahtiseletamisega ei tegeletud piisavalt ja inimesed hääletasid midagi muud kui lepingut ennast.

Ma olen põhimõtteliselt nõus, et referendumid on vajalikud hoidmaks valitsusel aeg-ajalt ora p...ses, sest muidu kipuvad nad elama mullis ja rahvast kaugenema. Kuid ikkagi on küsitav, kas Šveitsi otsedemokraatiat saab automaatselt importida mujale. Kohta, kus säärane traditsioon puudub.

Rääkisin selle kolumni tarbeks mõne hollandlasega. Probleeme referendumil jagub. Esiteks on ELi-Ukraina assotsiatsioonileping umbes 400 lehekülge pikk, kuid halvasti ja mõnikord ka Google Tõlkega tõlgitud. Ma vaatasin ka korraks lepingut, seal räägitakse näiteks detailselt, milliseid molluskeid võib tollivabalt üle piiri toimetada. Või missuguseid linde loomaaia tarbeks ja mida muidu vedada. Nimekirjad säärastest asjadest on lehekülgi pikad. Nii polegi imestada, kui küsitlustel on teatanud kolm protsenti hollandlastest, et nad teavad, mille üle hakkavad hääletama.

Laiemalt ütlevad küsitlused, et leping lükatakse tagasi. Ilmselt tuleb kokku ka vajalik 30 protsenti hääletajate üldarvust. Lepingu vastased ütlevad, et Ukraina on korrumpeerunud riik ja nad ei taha teist Kreekat Euroopa Liitu. Ometi pole keegi, välja arvatud ukrainlased ise muidugi, rääkinud Ukraina astumisest Euroopa Liitu. Ei pea vist väga palju oletama, missuguses kolmnurkses ehitises ühe riigi pealinnas hõõrutakse rõõmust käsi. Seni on Euroopa Liit suutnud Ukraina küsimuses sanktsioonide näol säilitada ühtsust, ehkki aeg-ajalt on kõlanud hääled sanktsioonide pikendamise mõttetusest.

Nüüd panevad hollandlased sellele ühtsusele ülima tõenäosusega põõna. On ajaloo iroonia ja kurbloolisus, et Vene-vastased sanktsioonid said tõuke just Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamisest Ida-Ukrainas 2014. aastal. Selles katastroofis olid enamik hukkunutest hollandlased.

ELiga seotud referendumite loogika on viimasel ajal olnud negatiivne. Taanlased hääletasid sise- ja justiitsasjade suurema koostöö vastu ELis, hollandlased kukutavad ilmselt ELi-Ukraina assotsiatsioonilepingu ning jaanilaupäeval on brittide kord. Referendumitont käib mööda Euroopa Liitu.