/nginx/o/2016/04/05/5231265t1hd225.jpg)
Rublamemorandumi esitamine oli Venemaa selge soov lüüa kiil peaminister Tiit Vähi ja välisminister Siim Kallase suhetesse, ütles ekspeaminister ja üks rublatehingu korraldajaid Mart Laar.
Postimees 1996. aastal: Venemaa tahab Vähit ja Kallast tülli ajada, väidab Laar
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laari sõnul on Vähi selleks Venemaale aluse andnud oma Kallase seisukohti kommenteerivate avaldustega. «See on Venemaale andnud teatava lootuse,» ütles Laar. Kallase ja Vähi vahel on suurim vastasseis just Venemaaga suhete arengu küsimuses.
Venemaa suursaadik esitas eelmisel teisipäeval Tiit Vähile memorandumi, milles nõuab Eestilt 1992. aasta rahareformi käigus ära korjatud rublade eest kinnitamata andmetel kuni kümnetesse miljonitesse dollaritesse küündivat hüvitust. Memorandumile peab vastuse andma välisministeerium.
Laari sõnul näitavad Venemaa nõudmised, et 2,26 miljardi rubla müük 1993. aasta talvel oli ainuõige otsus. Venemaa memorandumit ei peaks täitma, kinnitas ta. Eesti peaks vastukaaluks tõstatama nende rublade küsimuse, mis Venemaa külmutas omal ajal Vene Välispangas.
Venemaa külmutas Välismajanduspangas 1991. aasta lõpul ligi 80 miljonit USA dollarit Eesti firmade raha.
1992. aastal enne rahareformi sõlmisid tollased peaministrid Vähi ja Jegor Gaidar lepingu, mille järgi Eesti pidi rublad Venemaale üle andma, kuid mis jäi täitmata.
Laar ütles, et Riigikogu rublakomisjon peab välja selgitama, millised olid Vähi volitused seda lepingut sõlmida.«On arusaamatu, miks Vähi selle lepingu sõlmis,» märkis Laar.
9.04.1996