Kohe väitluse alguses sai selgeks, et nii Yana Toom kui Indrek Tarand on väga tugevad väitlejad – mõlemad pooled esitasid avakõnes oma seisukoha selgelt ja arusaadavalt, tõid välja sanktsioonide teoreetilised eesmärgid ja plussid-miinused, kirjutab väitluskohtunik Karin Kase.
Terve väitluse jooksul ei jäänud peaaegu ükski argument ainult väite tasandile, välja toodud mõtteid toetas statistika ning arvukad näited lähemast ja kaugemast ajaloost. Eriti hästi oli kodutöö tehtud Toomil, kes tulistas numbreid ja protsente lausa kahurist, Tarand jäi oma tõestusmaterjalidega veidi üldistavamale tasandile.
Ka stiililiselt oli väitlejaid hea kuulata – esinejate kõne oli rahulik ja selge, kohati vürtsitatud huumori või eneseirooniaga, ja väike vastastikune pinge andis väitlusele ainult särtsu juurde.
Väitluskohtunikuna oleksin soovinud veidi rohkem näha vastase argumentidele reageerimist – vähemalt väitluse alguses tugevat vastasseisu ei tekkinud, sest mõlemad väitlejad keskendusid oma poole ettevalmistatud argumentide väljatoomisele, teiselt poolt kuuldud jutu ümberlükkamist oli vähem.
Siinkohal sai kerge eelise Tarand, kes eriti väitluse lõpupoole reageeris otseselt Toomi eelnevale kõnele ning tõi välja, et Euroopale ei ole otseselt kahjulik, kui Venemaa majandus mitmekesistub ning et poliitikute reitingud ei ole selles diskussioonis oluline näitaja, mistõttu me ei tohiks hetkel sanktsioone leevendada.
Tahan kiita ka küsimustevooru, mis oli terav ja näitas väitlejate võimekust kiiresti ootamatutele küsimustele reageerida. Eriti hästi toetasid tema välja toodud argumente Tarandi küsimused.
Väitlus oli kuni viimaste minutiteni võrdne ja nauditav vaatamine, nii et ma hea meelega ei soovikski võitjat välja kuulutada. Aga kuna korraldajad käsivad, siis ma pean väitluskohtunikuna andma oma hääle siiski Tarandile, kes reageeris paremini vastase argumentidele. Samuti jäi väitlusest jõuliselt kõlama tema argument, et sanktsioonide lõpetamine oleks märguanne, et Venemaa võib rahulikult rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglite rikkumist jätkata.
Suur tänu Yana Toomile ja Indrek Tarandile! Kui Postimehe edasised väitlused on sama nauditavad, kui see esimene pääsuke, hakkan küll püsivaatajaks.