Плафон такси.

FOTO: Elmo Riig

Kui Tallinna lennujaamast taksoga koju sõitsin, küsis taksojuht sõidu eest 170 krooni, kuigi veel mõni päev tagasi maksis sama ots 140 krooni. See, et ühe vahemaa läbimise hind sõltub tihti taksofirmast, taksojuhist ja veel paljudest muudest teguritest, pole tõenäoliselt kellelegi üllatus.


Lennujaamas, kus taksofirmade arv on piiratud, on lihtne inimestelt suuremat summat küsida. Pole ka haruldane, et turistid imestavad kummaliselt suurte taksoarvete üle, kuigi vahemaad kipuvad olema suhteliselt väiksed.

Nii mitmedki turistisõbralikud linnad-riigid on taksoprobleemi lihtsalt lahendanud – nad on kehtestanud konkreetsetele marsruutidele konkreetsed hinnad.

Näiteks San Juanis jagatakse lennujaamas turistidele infokirjad, kus hinnad sõidu eest suuremate hotellideni ja turistidele olulisemate sihtkohtadeni on täpselt kirjas. Samas on brošüüris ka spetsiaalne koht, kuhu kirjutada nende taksofirmade numbrid, mille juhid ei nõustu neist hindadest kinni pidama. Süsteem toimib.

Krakowi lennujaamast kesklinna sõitmiseks on kindel tariif ning küllap on selline tava veel paljudes linnades, sest võõrkeelses keskkonnas maandunud turist on väga kerge saak omakasupüüdlikumatele taksojuhtidele.

Turistile on konkreetne hind igati meelepärane, sest taksomeetri liikumise kiirus ei kipu alluma füüsikareeglitele ning teatud sihtkohta võib soovi korral sõita ka väga suure ringiga.

Näiteks Stockholmis õnnestus kord nn ametliku kursiga usaldusväärse taksofirma asemel valida sarnase nimega taksofirma takso, mille umbkeelne juht eksles õiget sihtkohta otsides ja taksoarvet kasvatades. See tähendab, et taksoprobleem pole midagi uut ei lähemal ega kaugemal.

Paljudes riikides soovitatakse enne sõitma hakkamist sõiduhinnas täpselt kokku leppida, sest taksomeetrile lootmine võib tuua sõidu lõpus ebameeldiva üllatuse.

Kuigi turg peaks sõeluma välja tarbijasõbralikumad ning soodsamad-efektiivsemad taksofirmad, on välisturistidel siiski ülimalt kerge sattuda petturitest taksojuhtidele.

Samas on taksosõidust saadud kogemus üks esimesi ja viimaseid, mis turistile külastatud riigist meelde jääb.

Mõned riigid võtavad seesugust «väikest» probleemi tõsisemalt ja astuvad konkreetseid samme linna ja riigi imago parandamiseks, vähendades inimfaktori mõju lõpphinnale. Teised loodavad, et küll see probleem ehk laheneb kunagi iseenesest.