Kui vaadata seda janti, mis on viimastel päevadel toimunud Nordica uuenenud nime ja logo ümber, siis tekitab see minus veelgi suuremat poolehoidu Eesti lennufirma suhtes ja nõutust selle mahategijad, kirjutab Dein-Tom Tõnsing.
Dein-Tom Tõnsing: logo ei muuda positiivset lennukogemust
Möödunud nädalal olime abipolitseinikega Brüsselis külas europarlamendi liikmel Indrek Tarandil, kui sattusime plaanipärase tagasilennu asemel hoopis terrorirünnakute keerises Brüsselisse. Planeeritud kojusõit nurjus. Olime linnas, kus maad oli võtnud ilmselgelt teadmatus ja peataolek. Meie jaoks lõppes kõik kokkuvõttes õnnelikult – seejuures isegi positiivselt, kuigi Eesti viimaste aastate lennufirma saagat arvestades poleks nii ladusat kojujõudmist osanud uneski näha.
Viimastel kuudel olen jälginud Eesti uue lennufirma tegutsemist ning sarnaselt paljude kaasmaalastega olin varem selle suhtes skeptiline. Lisaks veel avalik arutelu protsesside, nime ja muu taolise osas. Möödunudteisipäevase kogemuse põhjal julgen ma küll väita, et Eesti uus lennufirma on astunud koos uuendustega ka suure sammu kvaliteetsete teenuste suunas.
Samal ajal kui suured rahvusvahelised lennufirmad vist isegi ei mõelnud Brüsselist või selle lähiriikidest eestlaste kiirele kojusõidutamisele, täitis Nordica enda eesmärki – tõi Eesti elanikud edukalt ja turvaliselt tagasi kodumaale. See ongi ju kõige olulisem: turvaline lennuteenus, mis tagaks ühenduse Eestiga.
Kui aga vaadata seda janti, mis on viimastel päevadel toimunud lennufirma uuenenud nime ja logo ümber, siis tekitab see minus veelgi suuremat poolehoidu Nordicale ja nõutust inimeste suhtes, kes Nordicat maha teevad.
Brüsselist sõna otseses mõttes pääsenuna on mul isegi hea meel, et lennuettevõte on keerulistest aegadest hoolimata suutnud tegutseda nii kiiresti ja operatiivselt, kuigi öeldakse, et tark ei torma.
Tundub, et mõnikord on ikkagi kasulikum kiiresti ja efektiivselt põhilised otsused vastu võtta, sest muidu süsteemid ei toimiks ega areneks.
Mulle tavareisijana tundub, et kui Nordica suutis vastupidiselt paljudele teistele suurtele ettevõtetele ilma venitamata leida endale uue näo ja samal ajal kriisiolukorras täita tavapärasest paremini ka enda eesmärki ja lennutada Eesti inimesed terrorismist haaratud linnast koju - siis ei ole ju tegelikult kõige tähtsam see, millist värvi või mis kujuga on märk lennukil. Kui otsus on tehtud ja juba ka ellu viidud, siis on oluline edasi liikuda ning areneda.
Abipolitseinikuna ma ei näe, et turvatunnet, stabiilset, kuid ka operatiivset lennuühendust või head eestikeelset teenindust mõjutaks see, kas meie lennukil on kiil, kajaks, kurg või vaid kirjatähtedes nimi. Oluline on sisu ja see, et vastuvõetud otsused toimiksid.
Kahju on vaid sellest, et need inimesed, kes möödunud nädalal aitasid meid Eesti lennufirmaga tagasi koju lennutada, peavad teenuse arendamise asemel võitlema enda värvide, logo ja nime eest ega saa keskenduda sellele, mis on reisijatele olulisem – lennuliikluse arendamisele.
Tagasireisi Brüsselist Amsterdami organiseeris Indrek Tarandi meeskond meile bussiga. Seejärel lendasime Amsterdamist Nordicaga Eestisse. Mõlemad reisid korraldati möödunud teisipäeval kiiresti ja need olid ootamatult heal tasemel. Nähes Amsterdami lennujaamas Nordica lennukit, oli see nagu uks kodumaale. Lennukisse sisenedes nägime, et kogu Nordica meeskond koos teiste Eesti ametiasutustega oli sel päeval meie nimel pingutanud. Tagasilend koju tekitas vastupidiselt Brüsselis kogetule uuesti turvalisema ja kindlama tunde – seejuures ka uue usu uuenenud Nordicasse. Eriti südamlik oli meie lennu stjuardessi Elisabethi ülitähelepanelik ja hooliv käitumine kõikide lennureisijatega, ta suutis tõepoolest tekitada tunde, nagu ta ootas igaühte meist, et koos koju lennata ja see lend meile võimalikult positiivseks ja nauditavaks teha. Selle kogemuse põhjal ootan ma juba uut põhjust lennureisile minna, et taas Nordica ja nende soojalt inimliku meeskonnaga uuesti kohtuda.