Andres Herkel

FOTO: Jaanus Lensment

Eiki Nestor kutsus 30. märtsi Postimehes üles lõpetama inimeste lollitamine juttudega eliidist, kes rahva arvamusega ei arvesta. Osati on artikkel sihitud otsedemokraatia üleskutse vastu. Paraku unustab riigikogu esimees mainida, et otsedemokraatia nõue kerkib esile siis, kui esindusdemokraatia ei toimi parimal moel. Siin tuleb riigikogul kindlasti peeglisse vaadata.

Otsedemokraatia üks eestvedaja Jaak Valge on öelnud, et näeb selles tasakaalustavat pidurit, mis tuletaks võimulolijaile meelde, et nad ühiskonna närvi liiga valusalt ei muljuks, kuna on võimalus, et rahvas otsustab teisiti. Samuti on Valge rääkinud küsimustest, mida rahvahääletusele panna ei saa ega tohi. Ehk vähemalt esialgu on siin tegemist üsnagi tasakaaluka probleemipüstitusega.

Kui Krista Aru Eiki Nestori vastu riigikogu esimeheks kandideeris, tõi ta esile kolm probleemi, mis on seotud parlamendi mainega. Esiteks, riigikogu liikmete kuluhüvitiste süsteem lonkab kahte jalga ning eriti taunitav on võimalus tasuda sellest autoliisinguid. Teiseks, riigikogu kodukord piirab saadikute vabadust ja annab seda suurema võimu fraktsioonidele. Kolmandaks, hoolimatu suhtumine riigikogu töö arhiveerimisse, eriti komisjonide istungite salvestistesse.

Lisan veel kolm punkti. Esiteks, kartellierakonnad on tagasi lükanud erakondade rahastamise vähendamise ettepanekud. Teiseks, kartellierakonnad on tagasi lükanud avatud valimisnimekirjade nõude, mille puhul saavad mandaadi tugevama isikliku toetusega kandidaadid. Kolmandaks, eelmisel nädalal lükkas koalitsioon tagasi ettepaneku eemaldada kohalikelt valimistelt peibutuspardid, kes volikogudesse ei lähe. Selle asemel taastatakse riigikogu liikmete volikogudesse kuulumine, mille õiguskantsler Jõks kunagi vaidlustas. Arvestades ka teoksil olevat omavalitsuste liitumist, toob see kaasa võimu veel suurema koondumise samadesse kätesse.

Uue poliitikas kaasalöömise võimalusena toob Nestor esile 2014. aasta kevadest kehtiva petitsiooniõiguse. Nüüdseks on see leidnud ka elektroonilise kodu aadressil www.rahvaalgatus.ee. Selle lehekülje abil saab kollektiivseid pöördumisi riigikogule palju lihtsamini vormistada ja esitada, tuhande elektroonilise allkirjaga on see tehtud.

Kuid probleem pole selles, et varasemad allkirjakogujad pidid ise hoopis rohkem vaeva nägema. Riigikogu esimees teab väga hästi, et varasemad kollektiivsed pöördumised on lihtsalt kuu peale saadetud, ning see ei saa olla motiveeriv eeskuju. Seaduseks on seni saanud kaks pöördumist neljateistkümnest.