/nginx/o/2015/05/16/4069473t1h1d67.jpg)
Kevad on saabunud ja ilmastikust tingitud halbade teeolude pärast enam muretsema ei pea. Osal teelõikudel hakkavad kehtima suuremad piirkiirused ja pahatihti tekitab see liiklejates ka suurema julgustunde ja vajutatakse rohkem gaasi kui talvel. Teeolud on küll paremad, kuid aastaaegade vahetusega ei kasva inimese tähelepanuvõime, kirjutab piirkonnapolitseinik Tago Trei.
Mida suurem on kiirus, seda häiritum on tähelepanuvõime ja pikem peatumisteekond. Olenemata aastaajast ei tohi liikluses kunagi unustada valvsust.
2015. aasta Tallinna liikluses rõõmustamiseks põhjust ei anna. 2015. aastal oli Tallinnas 497 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 12 ja sai vigastada 642 inimest. Võrreldes 2014. aastaga on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv kasvanud 28 võrra, hukkus viis inimest rohkem ja vigastatuid oli lausa 129 võrra enam. Samas on Eesti tasemel tõusnud ainult vigastatute arv.
12 hukkunust üheksa olid jalakäijad. Kolm neist hukkusid foori keelava tulega teed ületades, kuus kaotas elu sõidukijuhi tähelepanematuse tõttu. Peamiselt ei märganud sõidukijuhid jalakäijaid reguleerimata ülekäigurajal või pöörates teele või teelt ära. Kahel jalakäijal puudus pimedal ajal liigeldes helkur. 12 hukkunust kolm jätsid elu sõiduki teelt väljasõidu tõttu, põrgates kokku teevälise takistusega. Kahe liiklusõnnetuse põhjuseks oli lisaks tähelepanematusele ka liiga suure kiiruse valik.
Üheks peamiseks liiklusõnnetuste põhjuseks ning halva liikluskultuuri märgiks on kiirustamine. Kui esimese lõike kiiruse ületamiste arv (kuni 20 km/h) jäi 2015. aastal samale tasemele kui 2014. aastal (5402 rikkumist), siis teise lõike kiiruseületamised (21-40 km/h) on tõusnud veerandi võrra (8141 rikkumiseni) ja kolmanda lõike kiiruseületamised (41-60 km/h) kolmandiku võrra (308 rikkumiseni). Üle 60 km/h kiiruseületamised on tõusnud lausa 42 protsendi võrra (37 rikkumiseni).
Juba väike kiiruse ületamine suurendab oluliselt peatumisteekonda. Näiteks tavalises linnaliikluses kehtestatud piirkiirusel 50 km/h liigeldes on peatumisteekonna pikkuseks 27,7 meetrit. Kiirusel 60 km/h sõites on peatumisteekond juba 36,5 meetrit. Arvestades aga, et enamik tuvastatud kiiruse ületamistest on kiirusel 70-90 km/h, siis nendel kiirustel on peatumisteekond vastavalt 46,4 ja 70 meetrit.
Kui oletada, et kiirusel 50 km/h saaks juht täpselt enne takistust seisma, siis kiirusel 60 km/h oleks takistusega kokkupõrke hetkel kiirus 41 km/h, kiirusel 70 km/h aga 60 km/h ja kiirusel 90 km/h lausa 89 km/h. Need andmed kehtivad aga kuiva teekatte puhul, märja või lumise-jäise teekatte puhul suurenevad peatumisteekonnad ja kokkupõrke kiirused veelgi.
Kiirusel 40 km/h on kokkupõrkel jalakäijaga tõenäosus jalakäija hukkumiseks 20 protsenti. Kiirusel 60 km/h on hukkumise tõenäosus tõusnud juba 80 protsendini, rääkimata tõsistest vigastustest. Kiirusel 90 km/h on jalakäijal vaid 1-protsendiline tõenäosus pääseda elusalt.
Eelpool nimetatud peatumisteekond koosneb reageerimisteekonnast ja pidurdusteekonnast. Pidurdusteekond oleneb suuresti sõidukiirusest ning kergeim viis seda muuta on valida sobiv sõidukiirus. Reageerimisteekond on aga teekonna pikkus ajal, mil takistust märgatakse ja pidurid rakenduvad. Reageerimisaega juhid oluliselt muuta ei saa, keskmiselt on see umbes üks sekund. Küll aga aitab valvsus liikluses märgata ohtu varem ning juht jõuab ka tänu sellele varem reageerida.
Tallinna liikluskultuuris teevad murelikuks teisedki näitajad. Juhtimisõiguseta juhtimiste arv on tõusnud 15 protsenti (2452 rikkumiseni) ja liiklusriskeeriv käitumine 37 protsenti (6271 rikkumiseni). Positiivse külje pealt võib aga öelda, et turvavarustuse mittekasutamist tuvastati Tallinnas mullu veerandi võrra vähem kui 2014. aastal (2591 rikkumist).
Liikluskultuuri aitab parandada ka politseid liiklusrikkujatest teavitamine. Jätkuvalt on Tallinna liikluses probleemiks alkoholijoobes juhid, keda tuvastati 2015. aastal kokku 1646. Lisaks neile on suurenenud võrreldes 2014. aastaga narkojoobes juhtide hulk, keda aastal 2015 tuvastati pea poole rohkem (167). Ohtlikust liiklejast tuleks alati teada anda hädaabinumbril 112.
Eriti tähelepanelik tuleb olla just hommikustel ja õhtustel tipptundidel, mil juhtub kõige rohkem liiklusõnnetusi. Samuti tuleb olla valvas teede ristumiskohtades ja põhiteedel sõites, sest just nendes kohtades leiab aset suurem osa Tallinna liiklusõnnetustest.
Enda ja ümbruses toimuva jälgimine liikluses on ülioluline. Liiklejate suurem keskendumine liiklemisele võinuks ära hoida palju traagilise lõpuga liiklusõnnetusi. Kui kõik liiklejad on tähelepanelikumad nii enda kui ka teiste liiklejate suhtes, siis muutub liiklus ohutumaks ja paraneb ka liikluskultuur.