FOTO: Urmas Nemvalts

Uue ettevõtte LHV panga tulek Tallinna börsile on märgiline ja ettevaatlikku lootust tekitav sündmus vaatamata sellele, et aktsiate pakkumise rahaline väärtus pole just väga suur. Kui hästi läheb, siis võiks see tekitada taas laiemat huvi kohalikesse aktsiatesse investeerimise vastu.

Vast kõige enam on oodatud kultuuri muutus. Tinglikult selliste aegade tagasitulek, mil Tallinna börsil andis veel tooni Hansapanga aktsia. Osa LHV tegijatest on ju samad. Jaepank, mille edu sõltub suure hulga klientide usaldusest nende vastu, peaks ju olema eluliselt huvitatud, et ka nende väikeaktsionäridel – suurel määral needsamad kliendid – oleks oma aktsiaostuga põhjust rahul olla.

Kuigi praegu kavandatav aktsiaemissioon on suhteliselt väike, võib LHV suuta anda ühiskonnale sõnumi, et ka tavalisel inimesel tasub kaaluda ühe raha paigutamise võimalusena aktsiatesse investeerimist Tallinna börsil. Seda eeldusel, et suhtumine väikeinvestorisse on ja jääb siiraks. Seda eeldusel, et tõesti tahetakse kaasata uut raha ja selle omanikest kaasaelajaid kasvavale ettevõttele.

Kui näeme statistikast, et Eesti kodumajapidamiste finantsvarad kasvavad järjekindlalt, siis on loomulik eeldada, et inimesed soovivad kogunevaid varusid ka kasumlikult investeerida. Mis võiks olla veel loomulikum, kui investeerida just kohalikku ettevõttesse, mille tegevuskeskkonda hästi tunneme ja mille (juhtide) tegemisi suudame Eesti uudistest jälgida.

Seda loomulikku rada on aga murendanud rida varasemaid kogemusi. «Jaeinvestorile tuleb aktsia maksimaalse hinnapiiri lähedal maha müüa, on seni olnud IPOsid korraldavate pankurite juhtmõte. Vähemalt nii ajalugu näitab. Hoidku jumal, et lihtne börsiinvestor aktsia hinnatõusust hiljem osa saab, sel juhul on äärmiselt piinlik teistele pankuritele otsa vaadata,» kirjutas Postimehe majandusajakirjanik Aivar Õepa.

Kuigi finantskriisist kosumise aeg pakkus häid teenimisvõimalusi kõige osavamatele aktsiatega kauplejatele, pole eriti millegi üle rõõmustada tavalisel inimesel, kes kümmekonna või enama aasta eest mõne esimest korda börsile tulnud ettevõtte aktsiaid ostis ja neid siiani lihtsalt hoidnud on.

Tagasi vaadates võiks ju öelda, et masu murdis börsivaimustuse Tallinnas. Viimased vaikuseaastad näiks seda justkui kinnitavat. Mõelda tasuks aga hoopis rohkem sellele, milline mõju on olnud börsikultuurile ahnetel, väikeaktsionäride jaoks vaid ebameeldivaid kogemusi toonud aktsiaemissioonidel. Kui kuvand ongi see, et börsil tõmmatakse väikesel inimesel lihtsalt nahk üle kõrvade, siis ei tasu ju loota, et sinna ikka ja jälle tükitaks.

LHV juhi Erkki Raasukese praegune jutt ja seni avalikustatud detailid aktsiaemissiooni kohta annavad lootust, et vast läheb seekord teisiti. Kui see ka päriselt juhtub, on taas elustatud üks viisidest, kuidas Eesti inimeste pangakontode vahel jagunenud miljardeid tõhusamalt Eesti majanduse edendamisse kaasata.