/nginx/o/2015/05/28/4120023t1hf1c4.jpg)
Märtsi keskpaiku jõudis avalikkuseni uudis, et Eesti üks olulisemaid mälestisi nii arhitektuuri kui ajaloo mõistes – Patarei merekindlus ja hilisem vangla – on arvatud Euroopa seitsme enim ohus oleva mälestise hulka. Eesti aga pole selle päästmiseks tegutsema hakanud, kirjutab Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse ja Europa Nostra volikogu liige.
/nginx/o/2016/03/28/5205427t1h61bf.jpg)
Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut on valmis õla alla panema, et päästa Patarei edasisest lagunemisest ja anda talle uus elu. Selgitasime Euroopale, et Patarei on Eesti ja kogu Euroopa jaoks väga oluline, selle hävimine oleks korvamatu kaotus, mis viiks endaga suure tüki meie ajaloost.
Europa Nostra mõistis Patarei hoonetekompleksi restaureerimise keerukust ja 16. märtsil anti teada, et Patarei arvati seitsme unikaalse mälestise hulka, mida üheskoos säilitada ja arendada tasub. Mõisteti, et kuigi Patarei restaureerimine on väga töömahukas, keeruline ja kallis, tuleb Eesti riiki aidata.
Eesti avalikkuse huvi Patarei kui meie ajaloo ühe silmapaistvaima mälestise vastu on suur. Mälestise hooletussejätmist põhjendavad riiklikud otsustajad küll rahapuuduse, küll keeruka restaureerimisega. Miks Eesti riik ei ole siiani tahtnud või suutnud otsustada, mida selle väärtusliku paigaga teha, jääb ebaselgeks. Kokku on lepitud selles, et osa Patareist peab jääma kasutusele muuseumina, kus Eesti lähiajalugu, vastupanuvõitlust ja okupatsiooniaegu näha saab. Samuti selles, et osa Patareist läheb erainvestoritele, sest riik üksi nii suurt kompleksi taastada ega hallata ei jaksa.
Eesti riigiasutused ei ole aga ära otsustanud seda, kuidas või mis mahus Patarei riigi ja eraomanike vahel jagada. Patarei arendamise peab omanikuna otsustama riik, neid hooneid on võimalik jagada mitut moodi, nii pikuti kui põigiti, ja hea tahtmise juures ning dialoogis partneritega oleks saanud selle ammu lahendada.
Vähe sellest. Riigi Kinnisvara, kes esindab Eesti riiki Patarei valdajana, on järjepidevalt jätnud Patarei kergeks saagiks vandaalidele. Kogu territooriumi valvab üks valvur, kelle tööülesanded ei võimalda tal korraga kõigel silma peal hoida. Ka eelmisel nädalal toimus järjekordne sigadus - maha sõideti Patarei väravad. Sissemurdmised, vandaalitsemised, lõhkumised on pea iganädalased. Riigi Kinnisvaral on kavas hakata lammutama katlamaja ja Patareid ümbritsevat müüri, mis teeb pättidele kompleksi lõhkumise veel lihtsamaks.
Patarei säästmiseks vandaalide eest ei ole vaja keerukat restaureerimiskava, see ei nõua suuri investeeringuid, aga vaja läheb tahtmist ja hoolimist. Kogu Euroopa arvab, et Patarei on unikaalne kultuurimälestis, mille päästmiseks on vaja Eestile appi tulla. Eesti riik seevastu näib ootavat käsi pikal restaureerimisabi, aga ise ei suvatse panustada isegi territooriumi valvamisse, et mälestise seisukorda samas seisus hoida.
Kui Patarei tõepoolest Eestile oluline on, siis peab riik kui omanik mälestise kaitseks jalad kõhu alt välja võtma. Mälestise olukord halveneb ja riik omanikuna peab tagama, et seda ei juhtuks. Vähemalt niipalju saaksime ise teha. Ja kui endal mõistust ja jõudu Patarei restaureerimiseks napib, siis Euroopa parimad eksperdid on valmis seda meile pakkuma. Kodanikuühendus Eesti Muinsuskaitse Selts koos Eesti Sõjamuuseumi/ Kindral Laidoneri Muuseumiga pöördus Europa Nostra poole nõu ja abi saamiseks, sest meie oma riigil on puudu jäänud otsustavusest ja tahtmisest asja lahendada.
Jätkuva vandaalitsemise pärast Patareis on mures Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Sõjamuuseum/ Kindral Laidoneri Muuseum, aga kindlasti ka väga paljud Eesti elanikud, kes on sunnitud riigi tegevusetust pealt vaatama.