Täna rääkis Postimehe otsestuudios segaabielude hulga kiirest kasvust perekonnaseisuameti juhataja Karin Kask, kusjuures välismaalaseks on sellises abielus enamasti meespool.
PÄEVAINTERVJUU Segaabielud Eestis tõusuteel: välismaa naised tulevad enamasti idast, mehed läänest
«Silma järgi võib öelda, et eestlased on segaabieludes enamasti naised, umbes kaks kolmandikku,» märkis Kask, «ning valdavalt välismaalastena tulevad naised ida poolt ja mehed rohkem läänest.»
Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmiti kolme viimase aasta jooksul abielusid 70 välisriigist pärineva kodanikuga ja viimase kolme aasta jooksul on mindud abielu sõlmima 108 erinevasse riiki.
«See on väga suur number ja aasta-aastalt see kasvab,» tunnistas Kask.
Lapsevanemate päritolu omakorda mõjutab ka laste sünni registreerimist, sest vanemad pärinevad 84 eri riigist. Välisriigist on enamasti lapse isa. See avaldab mõju ka laste nimede valikule, mis sageli meile erilised tunduvad, kuid vanemate elukohariigis täiesti sobivaks ja igapäevaseks osutuvad.
Kask räägib, et Õnnepalee ukse taga tunglemine suureneb märgatavalt kevadel - suvi on täis pulmi. «Perekonnaseisuameti juhatajana saan väita, et meil abielude sõlmimise hulk muutunud ei ole,» kinnitab Kask.
Kui lapsevanemad on pärit muudest riikidest, võetakse arvesse nende kodumaa seadusi ja kultuuri ning see tähendab ka, et lapsele on võimalik panna nimesid, mis Eestis käibel ei ole. Samas on see sama võimalus ka kahe eestlase lapse nime puhul, kui tegu on mõnes teises riigis käibel oleva nimega.
Laupäeval toimub Tallinna perekonnaseisuametis lahtiste uste päev, kus saab tutvuda nii pulmakleitide, meigi, soengute, ehete kui pulmatortidega, lisaks loositakse välja ka tasuta abielutseremoonia. Oma kleite näitab ka üks Leedu tippdisainer. Oodatud on kõik, aga muidugi eelkõige need, kes kavatsevad peagi abielu sõlmida.
Tallinna perekonnaseisuamet saab käesoleva aasta juulis 90-aastaseks. Selle aja jooksul on koostatud 1,3 miljonit perekonnaseisuakti, nendest ligikaudu 300 000 abielu ja 500 000 lapse sündi.