Juhtkiri: kas rekordkaristus muudab meelsust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VKG juhatuse liikmele Jaanus Purgale joobes autojuhtimise eest kohtus määratud rekordiline rahaline karistus – 16 396 eurot – tekitas avalikkuses mõistetavalt elava arutelu. On selge, et igal karistusel peab olema kasvatuslik mõju. Liiklustrahvide eesmärk on muuta inimeste välja kujunenud hoiakuid. Seda saab ja tuleb teha, vaid siis võime loota üldise liikluskultuuri järkjärgulisele paranemisele.
Iga karistus peab mõistagi olema proportsionaalne. Eesti tuntuim liiklusjurist, vandeadvokaat Indrek Sirk on öelnud: «Inimeste hoiakuid muudab ja kujundab kõige rohkem vahelejäämise hirm, mitte niivõrd karm karistus.» Siiski, kui rahaline karistus on liialt väike, makstakse see ära ja peale kerge ebamugavustunde muud ei kaasnegi. Kui karistus on aga väga suur, võib selle saaja tajuda seda riigi kättemaksuna. Kõige halvemad on rahalised karistused, mida avalikkus tajub riigi rahakogumisena. Aga see loogika kehtib vaid nii-öelda keskmise kodaniku, mitte paadunud liiklusrikkuja puhul.
Purjuspäi sõitmine ja liiklusõnnetuste põhjustamine on rasked kuriteod. Kriminaalses joobes on mootorsõidukijuht siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Purga jäi joobnuna autoroolis vahele kahel korral, sooritades karistusseadustiku paragrahvis 424 keelatud teo. Purga avaldas juhtunu pärast kahetsust ja lubas edaspidi õigusrikkumisi vältida.
Mullu justiitsministeeriumis valminud uuring «Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus» näitas paraku, et joobes juhtimise kordumise risk on kõige kõrgem nendel inimestel, kes on tabatud tugevas alkoholijoobes ja keda on viimaste aastate jooksul selle eest juba korduvalt karistatud. Karmim karistus – tavalisest suurem rahatrahv ja pikem karistusaeg – pole ministeeriumi uuringu järgi korduvalt joobes juhtimisega vahele jäänutele mõjus meede.
Viidatud uuring näitab, et joobes juhtide puhul tuleb rakendada erinevat lähenemist – üks lahendus kõigile ei tööta. Sajaeurone trahvisumma pole ühele inimesele sama, mis teisele. Sissetuleku suurusest sõltuvate karistuste kohaldamise üle erinevat liiki kohtuasjades on meil üldse seni vähe arutletud, ent Purga kaasus pakub selleks võimaluse nii tavakodanikele kui seaduseandjatele.
Eestis tabatakse aastas enam kui 6000 alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhti, kes kõik kujutavad endast ohtu meile ja meie lähedastele. See on teema, millest tuleb edaspidigi rääkida ning analüüsida pidevalt ka karistuspoliitika mõju.