Kooli kohta ütleb konventsioon: «Osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele» Haridus on suunatud «inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele… lapse ettevalmistamisele vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas mõistmise, rahu, sallivuse… sõpruse vaimus». Ja kõige tähtsam: osalisriigid, niisiis ka meie Eesti, peavad tagama, et ükski laps ei satuks julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ohvriks.
Riigikogu liige peaks tundma põhiseadust
Osundatu on tegelikult kirjas nii Eesti põhiseaduses kui ka kitsamalt lastekaitseseaduses. Iga riigikogu liige on kohustatud tundma vähemalt põhiseadust, mille alusel riik ehk tema tööandja toimib. Vastandades ennast headuse, sallivuse ja sõbralikkuse põhimõttele, rikub Vassiljev ühiskondlikku lepingut. Eriti niru, et just lapse heaolu ohustades.
Darwin elas 19. sajandil. Ta ei olnud kunagi käinud Antarktikas. Ka mesilaste elu polnud tema põhivaldkond. Nii pingviinide kui mesilindude puhul on teadlased tuvastanud selge koostöö - elukardetavas külmas ei jäeta nõrgemaid isendeid parve või sülemi servale hukkuma, vaid vahetatakse kohti, proovitakse üksteist aidates kõik asurkonna liikmed ellu jätta.
Vassiljevi juhtum taandubki sellele, kas näha inimest nagu looma või nagu liiki, kelle vaimse arengu tase on kõrgem kui loomadel. Viimasel juhul on meil oma arengutaseme tõttu võimalus ja õigus sõlmida omavahel ühiskondlikke leppeid. Vabas riigis on nende lepete seas näiteks õigus sõnavabadusele – teatud piirini, kus see hakkab kellegi teise õigusi rikkuma ja seetõttu kehtivaid väärtusi ohustama.