Täna selgitas Postimehe otsestuudios oma seisukohti pagulas- ja vähemusküsimustes Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

«Minu parlamendierakonadega kohtumise eesmärk ei olnud see, et ma lähen ja õpetan neid,» alustas Viilma ning lisas, et paljud mõtted on välja koorunud nende kohtumiste käigus.

«Näha on, et ühiskond on vastasseisus. Oleme ehitanud müüri, mille mõlemal poolel taotakse. Tegelikult saadakse aru, et parim lahendus pole minna edasi müüri ehitamisega, aga samas ka mitte tagasi. Kuskil peab olema kesktee, mida mööda ei tasu samuti tormata enne, kui me pole kokku leppinud, kuhu välja tahame jõuda,» sõnas kirikujuht.

Parlamendierakondadest EKRE kohta leidis peapiiskop, et ei saa väita, et nad kristlike väärtuste eest ei seisaks, kuid leidis, et esmalt esitlevad nad siiski oma programmi, erakonda ja valijaid.

«Ma ei mäleta, et meil oleks Eesti kirikute nõukoguga olnud erinevate erakondade juhtidega nõupidamised, millised on nende programmis kristlikud väärtused ja millised mitte. Tegelikult Eestis me eeldamegi, et elame kristlikus kultuuris,» leidis ta.

«Küsimus on selles, et kui EKRE on esindamas kristlasi, siis kas näiteks IRL või Vabaerakond ei ole? Ma ei julge küll nii väita. Samas ei saa ma kinnitada, et nemad [EKRE ainsana – toim.] esindavadki kristlikke väärtusi.»

Kooselu- ja paarkonnaseadust ei ole Kirikute nõukogus sellisel tasemel arutatud, et kindel seisukoht välja kujundada.

«Ma ei oska öelda, kas paarkonna seadus oleks lahendus – mulle tundub, et ta ei oleks lahendus,» sõnas Viilma, «ma tunnustasin neid [Vabaerakonda – toim.] selle käigu eest. Nad näitavad, et on ka teisi teid.»

«Kirikud ei ole väljendanud valmisolekut, et nad hakkavad muutma oma seisukohti. Kirikujuhina pole ka mina väljendanud seisukohta, et me muudame oma põhimõtteid,» oli peapiiskop otsekohene. Murelikuks tegevat teda ühiskonna suutmatus seda protsessi üksteist austavalt edasi viia.

Tsiviilpartnerluse arutamine tähendaks Viilma sõnul teema lauale toomist täiesti uues võtmes: «Siis ma küll tahaks, et see jõuaks kirikute nõukogu lauale ja me koos kõigi teiste kirikutega kujundame uue seisukoha.»

Saabuvate sõjapõgenike kohta tõdes ta, et neile peaks meie kultuuri läbi kristluse selgitama. «Inimeste jaoks, kes elavad usku läbi oma elu välja, on lihtsam mõista teise religiooni esindajat kui inimest, kes ütleb, et tal puudub oma isiklik usk või jumal.»

«Kui me räägime piirkondadest, kust inimesed põgenevad Euroopasse, siis nemad ei ole kogenud usuvaba elu. Nad on sündinud usu sisse ja vahel on usuline identiteet tugevam kui rahvuslik,» märkis ta.

Ühiskonnas tekkinud konflikti ja vastasseisu vaibumiseks tuleks Viilma sõnul aeg maha võtta ja teha vaherahu: «Vaherahu ajal ei rünnata. Ei tulda oma programmidega välja, vaid püütakse leida lahendust või lepitajat. Võib-olla on see uus president, võib-olla keegi praegusest kultuuriringkonnast. Keegi, kes on autoriteet ja lahus poliitlistest ringkondadest.»