Terrorism, meie ühine valu

Belgias mälestatakse terrorirünnaku ohvreid. Foto: SCANPIX

Pidada kõiki põgenikke-pagulasi vähemalt kahtlasteks, kui mitte päris süüdlasteks, on sama arulage kui väita, et kõik mehed on sead või kõik naised on litsid, osutab Olev Remsu. Terrorism on väikeste sõda suurte vastu neile kättesaadavate vahenditega ja see ei küsi rahvusest ega religioonist.

Sõna «terror» tuleb meile ladina keelest ning tähendas algselt hirmu, isegi ehmatamist. Selle ingliskeelne vaste on enam-vähem samasugune. Nii et praegu toimuva tragöödia nimetus on sügav ja olemuslik, kuid viitab ka väljapääsule olukorrast, kuhu oleme langenud.

Käibele on läinud fraas, et kõik moslemid pole terroristid, kuid kõik terroristid on moslemid. See omistatakse USA presidendikandidaadi kandidaadile Donald Trumpile, sihikindlale ja seni edukale klounile, igatahes on tema vist kõige autoriteetsem mees, kes sellist retoorikat on pruukinud. Vaagime esmalt lause tagumist poolt.

Meenutame, et eelmise terrorilaine Euroopas korraldasid Iiri katoliiklased ja Inglise protestandid, enne neid kristlikke usuhulle tegid seda Saksa, Prantsuse ja Itaalia ateistidest vasakäärmuslased. Jumalat salgav vasakäärmuslus jõudis otsapidi Ameerikasse ja Jaapanissegi.