Esimese klassi õpilane

FOTO: Postimees.ee

Sellele küsimusele pidi tänavustel eliitkoolikatsetel vastama üks koolipürgijaist. Kui konkurss on viisteist last kohale, on võimatu valida üksnes hea lugemis- ja arvutamisoskuse ning veatult kirjutatud etteütluse põhjal, millega saab hakkama enamik katsetele tulnuist. Tahetakse teada sedagi, kui loovalt laps mõelda ja arutleda oskab, kirjutab Tiina Vapper Õpetajate Lehes.

Kuuldavasti muutuvad koolikatsete ülesanded aasta-aastalt keerulisemaks. Eelis on teadagi katseteks valmistunud lapsel, mõni pere palkab selleks suisa eraõpetaja. Laps, kes asju lennult haarab, kuid kellega kodus taolisi teste harjutatud pole, võib hätta jääda. Kuna otsus tehakse vaid ühe kohtumise põhjal, on äärmiselt tähtis seegi, millise mulje laps hindajaile jätab. Julgemad ja jutukamad tõusevad esile, tagasihoidlikumad jäävad varju. Peamiselt sõltub tulemus siiski vastusest.

Ühel lapsel paluti nimetada üks Tallinna väljak ja laps andis vastuseks mänguväljak, mille eest talle paraku punkte ei antud. Teiselt küsiti, kes elab Kadrioru pargis, mõeldes selle all teadagi presidenti, kuid lapse vastus oli orav. Kolmas vastas küsimusele Tallinna loomaaias käimise kohta eitavalt, mispeale leiti, et lapse silmaring ei ole piisavalt lai. Ometi on laps perega käinud üsna mitmes loomaaias teistes riikides, ta lihtsalt ei osanud seda pakkuda. Neid lugusid kuulates tunduvad laste vastused targemad kui neile esitatud küsimused. Lapsed ei oska ega peagi oskama täiskasvanu küsimust läbi näha, vaid vastavadki sellele, mida küsitakse. Välja arvatud siis, kui lapsega on „õigeid” vastuseid kodus harjutatud, mis ometi ei tohiks olla eesmärk.

Tuttav lapsevanem, kelle laps koolikatsete tralli läbi tegi, tunnistas, et praegune olukord, kus üha enam lapsi kesklinna koolidesse pürib, on ebaloomulik ning ka ta ise peab sisimas õigeks panna laps kodulähedasse kooli. Põhjus, miks ta seda ei teinud, on hirm, et nutikal lapsel hakkab seal igav. Seda kinnitab ka kogemus vanema lapsega, kes kodukoolis ei pidanud end pingutama. Õpetajad keskendusid keskmistele ja aitasid järele mahajääjaid, tublid jäeti omapäi, sest nendega probleeme polnud. Selle ema arvates võiks sisseastumiskatsed korraldada iga kool ning moodustadagi klassid laste tasemest või tugevatest külgedest lähtudes. Küsimus kaelkirjaku lemmikvärvi kohta oleks seal igati omal kohal, sest sellele ei ole üht kindlat vastust.