Tõnu Tammer: kuidas edasi pärast Belgia tragöödiat - kas Suur Vend või nutikad lahendused?

Tõnu Tammer Foto: Erakogu

Ikka ja jälle on kuulda ühiskonnas ning meedias arvamusi, justkui tuleks senisest enam jälgida inimesi või töödelda enam nendega seotud andmeid. Sellest räägiti juba pärast 2001. aasta septembrirünnakuid ning samuti pärast Pariisi tragöödiat. Taas on see päevakorras nüüd, pärast kümnete süütute inimeste hukkumist Brüsselis, kirjutab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse strateegiaosakonna juht Tõnu Tammer.

Ameerika Ühendriikide üks rajaja, Benjamin Franklin, on öelnud midagi, mis praegust olukorda väga hästi kirjeldab: «Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist turvalisust, pole väärt ei vabadust ega turvalisust.» Vabadus ei ole ainult füüsiline vabadus, vaid ka vabadus otsustada, kes ja kuidas minu kohta käivat infot tohib töödelda.

Suur Vend võib olla sünonüüm kirjandusest ning kirjeldada kujundlikult igat totaalset riigikorda, kus jälgiti kõike ja kõiki. Kahjuks on ka täna näiteid, kus sellise lähenemisega on mindud ehk samm liiga kaugele: olgu Edward Snowdeni paljastused siin üheks reaalseks näiteks. Eestlastena oleme ühe sellise riigikorra juba seljataha jätnud. Kas me tõesti tahame hirmul ja jälgimisel baseeruvat riigikorda kõigest pärast üht inimpõlve vabadust? Turvalisusel on oma hind, kuid selleks ei tohi olla vabadused.

Nutikad lahendused ei tähenda minu jaoks karmimaid kontrolle või relvi tänaval: need on võimekad omavahel suhtlevad IT-lahendused, mis võimaldavad töödelda suurt hulka erinevat informatsiooni, samas tagades kodanikele nende vabadused. See tähendab, et turvalisust suurendades peame kinni vaba riigi peamisest printsiibist. Inimesed on süütud seni, kuni ei ole tõestatud vastupidist ning süütuid inimesi me ei kohtle nagu potentsiaalseid kurjategijaid.

Siseturvalisuse vajadused ning õigusruum arenevad pidevalt ja sestap tuleb ka siseturvalisust tagavaid IT- lahendusi arendada pidevalt ja mitte hoogtöö korras ehk projektipõhiselt nagu seni. Selline lähenemine nõuab põhimõttelisi ja riigimehelikke otsuseid, et anda siseturvalisuse IT arendamiseks stabiilne ja pidev eelarve, mida on võimalik vajadusel ka kiiresti ja paindlikult ümber suunata.

Me ei tea täna, millised on vajadused kahe aasta pärast ja me ei teadnud kahe aasta eest, millist lahendust oleksime pidanud arendama enne aset leidnud kurbi sündmusi. Kui me hakkame alles täna arendama süsteeme, mida läks vaja eile, siis ei saagi see ennetada homseid olukordi.

Ainult pidevalt ja kiiresti nutikaid IT-lahendusi arendades suudame ohte ennetada ega jää pelgalt ootama aega, millal tuleb reageerida. See lähenemine nõuab julgust otsustada, panustades rahaliselt püsivalt nutikatesse lahendustesse ja innovatsiooni, tõstes turvalisust ning andmata järele andmekaitses. Meie riigi põhiväärtustega on see ju igati kooskõlas.

Artikkel väljendab autori isiklikku arvamust