/nginx/o/2021/12/16/14264142t1h51db.jpg)
/nginx/o/2016/03/23/5186267t1hc5b0.jpg)
Eelmises osas sai selgeks, et lõunakorealased on maailma enim töötunde tegev rahvus, kellele riigi käekäik on tähtsam enda tervisest. Seetõttu on mitmed inimlikud tahud saanud tugevalt kannatada, kirjutab reisihuviline Erki Loigom.
Erki Loigom: Lõuna-Korea – edukas, kuid depressioonis Aasia tiiger, 2. osa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loe ka reisiloo 1. osa: Lõuna-Korea – edukas, kuid depressioonis Aasia tiiger
Nii ütlevad Põhja-Koreast saabunud põgenikud tihti, et neil on Lõuna-Korea ühiskonnas kõige raskem kohaneda just inimliku suhtluse võltsi olemuse tõttu. 30 aastat edule suunatud ühiskonda on Lõuna-Koreas kaotanud korealastele tuhandeid aastaid igiomaseid jooni. Kuid midagi on ka säilinud.
Rassipuhtuse idee ei ole kuhugi kadunud
Korea poolsaar on olnud läbi ajaloo suuresti võõrvõimude toimetamiste tallermaa. Läbi oma 5000-aastase ajaloo on poolsaart enamasti valitsetud Hiinast, lähim ajalugu on tugevalt mõjutatud olnud Jaapani imperialistlikest fantaasiatest. Just jaapanlaste poolt 1910. aastal alanud brutaalne okupatsioon ja korealaste sunniviisiline japaniseerimine või orjastamine on muutnud korealased uhkeks ja vastupanu osutavaks rahvuseks.
Korealased hoidsid kõigest väest elus Koreale iseloomulikke omadusi ja õnneks jätkus neil selleks tarkust ning jaksu. Seetõttu on korealased ilmselt tänases globaliseerunud maailmakatlas üks rassipuhtamaid rahvusi. On selge, et nii Kim Il-sungile Põhja-Koreas kui Syngman Rhee’le Lõunas sümpatiseerisid mõned Adolf Hitleri ideed ja meetodid, aga tegelikult tuleb rassipuhtuse idee populaarsuse algeid otsida siiski tuhandete aastate tagant.
Põhja-Korea pani selle valdkonna lausa oma seadusesse, keelates korealaste abiellumise teiste rahvustega. Läbi selle radikaalse tegevusplaani hukatakse tänaseni Põhja-Koreas näiteks hiinlasest mehega sigitatud lapsi juba enne nende sündi. Tihti karistuseks koos emaga. Põhja-Korea rahvastikust on 99,9 protsenti korealased.
Lõuna-Koreas lood nii sünged ei ole, kuid abielu eri rahvustest kaaslaste vahel ei tunnistata sealgi. Veel mõned aastad tagasi oli selliseid abielusid registreeritud alla 200 000! Meenutagem, et Lõuna-Koreas elab ligi 50 miljonit inimest.
/nginx/o/2016/03/23/5186279t1h8750.jpg)
Abielu temaatikaga sarnaselt on korealaste suhtumine erinevate rahvaste koostöösse, näiteks ka äris, üsna umbusaldav. Kõik koostööprojektid sünnivad läbi ebaproportsionaalselt mahukate läbirääkimiste, rahakotid on rangelt eraldi ja spontaansetel ning paindlikkust lisavatele otsustele ruumi ei ole. See muudab korealastega äriajamise eurooplastele ja ka ameeriklastele veidi keerukamaks, kui ollakse harjunud. Kindlasti ei olnud see etteheide korea ärikultuurile, vaid nentimine, et maailm ongi erisusi täis paik ja põhjalikkus on voorus.
Kulupead kummarda, hallpead austa?
Korealased, aga ka enamik teisi Aasia rahvaid, on kuulsad oma austusega vanemate vastu. On traditsiooniks, et Koreas on juhiks ja eestvedajaks alati vanim meesterahvas. Isegi kui vanus ei võimalda enam reaalses juhtimises osaleda, ollakse formaalselt ettevõtte juhiks surmani. Kim Il-sung juhib tervet Põhja-Koread muide muumiana klaaskastist ja see ongi korea kultuuris mõistetav.
Ettevõtetes toimuvatel koosolekutel ei võta nooremad töötajad kunagi enne sõna, kui vanem kolleeg või juht on seda lubanud. Kodudes on elatud pead-jalad koos sajandeid. Kuid ka siin on viimase paari kümnendiga tekkinud suur lõhe arenenud Aasia maade ja teiste vahel. Lõuna-Koreas, aga ka Jaapanis on suundumus, kus emad-isad unustatakse aina kiiremini. Eriti kui nad juhtuvad olema majanduslikult kehval järjel maapiirkondade elanikud. See on vanematele korealastele suur löök, sest nemad on harjunud teisiti.
Lõuna-Koreas on vanadekodude süsteem olematu, vanurid jäävad lihtsalt enesega või on hästi, kui aitab kogukond samade muredega vaevlevaid kaaskannatajaid. Kui Jaapanis on vanemad inimesed meeleldi nautimas ühistegevusi, siis korealase uhkus loeb sellist laiali lagunenud pere äpardumiseks. Sellisel juhul on parim end naabrite eest peita. Siit jõuame eelmises loos kirjeldatud enesetappude temaatikani.
/nginx/o/2016/03/23/5186287t1h085e.jpg)
Õnneks on viimastel aastatel siiski hakanud jää liikuma – linnades on märgatud supiköökide ja toidu kojukandega tegelevaid vabatahtlikest loodud organisatsioone, kuigi ühiskonna suhtumine neisse on endiselt põlastav. Pereelu puudutab ka üksikemade saatus, kus Lõuna-Korea on isegi oma repressiivsest naabrist kaugemas kiviajas. Nimelt on lagunenud suhtest sündinud laps põlatud lapse vanavanemate seas, rääkimata ühiskonnast tervikuna.
Põhja-Koreas on üksikemasid palju, kuna isad viibivad kuni 10 aastat sõjaväes ja seetõttu suhtutakse naistesse hästi. Lõuna-Koreas ei leia sellised emad tihti enam heakskiitu või kaastunnet kaaskodanikelt, võimatuks muutub töökoha või uue elukaaslase leidmine. Sellises olukorras on noortel korealannadel vähe võimalusi. Kuna Lõuna-Korea on väga usklik ühiskond ja riigis väga palju kirikuid, asetatakse beebid kirikutrepile lootuses, et kõigevägevam nad elule aitab. Kirikud on üha enam sunnitud avama n-ö beebiluuke, kuhu meeleheitel emad oma võib-olla oodatud, kuid mehe lahkumise tõttu koormaks saanud lapsed poetavad.
Loomulikult on selline tegevus karistatav, kuid on esinenud ka laste tapmisi ja seetõttu on kirikud beebiluugid kasutusele võtnud. Loomulikult üritatakse erinevatel meetoditel tuvastada luuke kasutavaid naisi, kuid edutult. Teine võimalus on üksikemadel täiendada suitsiidistatistika kurbi numbreid.
Omalaadse eneseabi läbi šokiteraapia on kasutusele võtnud ettevõtted, kes pakuvad soovijatele võimalust läbi elada enda matusetseremoonia, kus abistatav lebab kogu kombetalituse suletuna kirstus. Proovida saab ka reaalset hauas viibimist. Sellise teraapia eesmärk on anda viimane tõuge loobumaks fataalsetest plaanidest. Ravi õnnestumise protsent olevat üllatavalt kõrge.
Loodus andis liiga kitsad silmad
Moodsa ühiskonnaga käivad kaasas ka Lõuna-Korea noored. Popkultuuris orienteeruvad inimesed teavad kindlasti muusikavoolu k-pop, mis on vallutanud kogu maailma. Lõbusa tegelase, Psy laulu «Gangnam Style» tuules maailma purjetanud muusikastiili mõju kohalikule noorsoole on olnud kõike muud kui vaid positiivne.
/nginx/o/2016/03/23/5186319t1ha835.jpg)
K-pop on põhjustanud erakordse ilukultuse. Vaadake mõnda k-popi videot või kasvõi Lõuna-Korea telereklaame ja märkate, et sealsed esinejad ja modellid ei ole päris tavalise korealase silmavaatega. Iluideaal nõuab modellidelt ümaramaid silmi, kuid neid saavutatakse vaid kirurgilisel sekkumisel. Operatsioon on nii levinud, et seda teostatakse ka kaubanduskeskustes. Tüsistuste oht ei ole küll suur, aga noorukid, kelle rahakott ja ranged vanemad ei ole sellist vahelesekkumist looduse poolt loodule lubanud, teevad operatsioone kaheldava väärtusega arstide juures ja sellisel juhul on tulemused teinekord kohutavad.
Muide, silmalaugude lõikamise hullus on läbi populaarsete, kuid samas keelatud Lõuna-Korea seebisarjade kaudu jõudnud ka Põhja-Koreasse. Sealsed neiud peavad ilu eest aga tooma väga karme ohvreid – ametlik meditsiin, mis riigis niigi on olematu, ei paku isegi mitte hilisemaid korrigeerivaid parandusi, kui garaažimeedik on pöördumatult eksinud.
Lõuna-Korea võeti ÜROsse koos Eestiga 1991. aastal ja seetõttu võime me oma arenguid Lõuna-Koreaga võrrelda küll. Korealased on meist kindlasti olnud edukamad kõiges, mis puudutab tehnoloogiat ja tootmist. Küll aga on tulnud see väga kõrge hinnaga, mis puudutab inimsuhteid ja saatusi. Sellegipoolest soovitan reisida Lõuna-Koreasse. Nende köök on oivaline ja tervislik, nad oskavad külalisi võõrustada ning riik on vaatamata kõrgele tehnoloogilisele arengule piisavalt eksootiline ja huvitav. Pilvelõhkujate vahel tuleb siiski üles vaadata, et mõni kriisides vaevlev ärimees ülevalt pähe ei kuku.
/nginx/o/2016/03/23/5186323t1hdce8.jpg)
Veidraid fakte
- Vaatamata vabadustele on Lõuna-Koreas keelatud põhjanaabri veebilehtede külastamine, telekanalite vaatamine ja raadiojaamade kuulamine. Sarnaselt Põhja-Koreaga karistatakse seda julgeolekuriski tekitamise seadusepügalate alusel.
- Lõuna-Koreas on ilmselt maailma ainus väljaheidetele pühendatud muuseum, kus saab tutvuda tegevuseks vajaliku instrumentaariumiga ja kuulata erinevaid veelaskmise helisid. Samuti leiab Koreast peenistele pühendatud pargi.
- 25-30 protsenti Lõuna-Korea naistest on vähemalt ühel korral käinud ilukirurgi noa all. Trend on kasvav.
- Vastsündinut loetakse Koreas sünnihetkest kohe üheaastaseks.
- Lõuna-Koreas võib alkoholi tarvitada avalikes kohtades täiesti seaduslikult. Halvaks ei panda ka umbjoobes inimeste kulgemist avalikus ruumis. Kuritegevust see väidetavalt suurendanud ei ole.
- Koreas ei kasutata korruste nummerdamisel arvu «4» ja ei kirjutata kellegi nime punase pastakaga – need tähendavad surma.
- Kuriteo avastamise korral sunnitakse kurjategijat taasesitama juhtunut kuriteopaigal. Et sündmus oleks võimalikult alandav, peab kurjategija seda tegema käeraudades ja meedia tähelepanu all. Avaliku elu tegelaste sellekohaseid etendusi kantakse üle televisioonis.
- Lõunakorealased magavad harva üle kuue tunni ööund ja vaevlevad paljudes unehäiretest tekkinud tervisehädades. Samas ei esine riigis ülekaalulisust.
- Lõuna-Korea on maailma ainus riik, kus osaliselt kasutatakse vangi- ja piirivalvuritena roboteid. OECD andmetel on riigis maailma kõrgeim IQ tase.
- Koreas on koerad ajalooliselt olnud toiduks aastatuhandeid. Lemmikutena koerte pidamine on tulnud moodi alles viimase kümnendi jooksul suurlinnade naiste hulgas.
- Lõuna-Korea lapsed kannatavad maailmas enim arvutisõltuvuse käes. Alla 16-aastastel on keelatud külastada arvutimängude veebilehti, kuid see seadus ei toimi.
- Lõunakorealased on maailma sagedasimad krediitkaartide kasutajad. Samuti on seal maailma suurimad kaubanduskeskused. Šopahoolikute raviks on olemas võõrutuskliinikud.
- Iga viies korealane kannab perenime Kim. Perekonnanimesid hakkasid korealased kandma alles sadakond aastat tagasi, kui need sunniti peale jaapanlaste poolt, kes ei viitsinud peale Lee, Kimi ja Parki suurt midagi välja mõelda.
- Tööealine lõunakorealane töötab 55 tundi nädalas.
- Korealased ei ütle pildistamise ajal mitte ameerikalikult «cheese», vaid «kimchi». Kimchi on fermenteeritud kapsasalat, mis ei puudu ühegi söögikorra kõrvalt. C-vitamiinirikas kõrvalroog on äärmiselt tervislik seedimisele.