Imbi Paju: ülestõusmispühade ajal küüditamise aastapäevast (2)

Imbi Paju
, kirjanik, režissöör
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imbi Paju
Imbi Paju Foto: Mats Õun

Veedame küüditamise aastapäeva uues olukorras, Euroopa pole pärast Brüsseli terroritegu enam sama turvaline koht kui varem. See kurb 67 aasta tagune päev langeb tänavu aga samale päevale ülestõusmispühadega.

Uuestisündimise müsteeriumil on lääne kultuuriruumis oluline sümboolne tähendus, sest see sisaldab uue eksistentsi võimalust. Teoloog ja paljude raamatute autor Toomas Paul on ühes ülestõusmispühade mõtiskluses öelnud, et kui me midagi ei mäleta, siis ülestõusmine ehk uue algus on nigel võit.

Aeg esitab justkui nõude vaadata oma elu uue pilguga üle ja mõelda, mis on vabadus ja vabaduse kaotus, mis on solidaarsus inimeste vahel. Kas me oleme piisavalt oma lugu käsitlenud, kas oleme vaadanud oma tänapäevas ja tegutsemismustris ajaloo varju. Varju mõiste on meie elu mõtestamise ja mõistmise kultuuri toonud analüütilise psühholoogia rajaja Carl Gustav Jung. Vari tähendab selles teoorias inimeste elus toimunud raskeid sündmusi, mis on ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud ning alateadvusse lükatud, kuid varjuga kohtumine on möödapääsmatu samm isiku terviklikuks saamise teel. Kui me seda eirame, saboteerib vari meid kummalisel kombel, kasutades minevikku tänapäevas hälbelisel viisil, olgu siis poliitikas, õigusemõistmisel või meie igapäevases käitumises (alkoholism, enesetapud, perevägivald), kus me ei oska alati endaga hakkama saada.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles