Lech Walesa (mikrofoniga) 30. augustil 1980 edastamas Gdanski Lenini laevatehase töölistele teateid sellest, kuidas edenevad ametiühingu läbirääkimised Poola kommunistliku valitsusega. Laevaehitajate 18-päevane streik lõppes päev hiljem Solidaarsuse võiduga.

FOTO: AFP/SCANPIX

Tänapäeval nõustub enamik ajaloolasi sellega, et ajalooprotsessid, mis viisid kommunistliku idabloki lagunemiseni ning Ida- ja Kesk-Euroopa rahvaste vabanemiseni, said alguse Poolast. Paljud näevad selle vabadusesädeme süütajatena 1980. aastal asutatud Solidaarsuse liikumist ja selle karismaatilist juhti Lech Wałęsat. Tema kaaluga liidreid on Ida- ja Kesk-Euroopas kahtlemata vähe. Tegemist on ka Poola ekspresidendi ja Nobeli rahupreemia laureaadiga. Jutud Wałęsa sidemetest kommunistliku režiimi salapolitsei SBga on ringelnud juba ammu, kuid veebruaris tulid avalikuks materjalid endise Poola siseministri Czesław Kiszczaki eraarhiivist, mille hulgas muuhulgas väidetavalt Lech Wałęsa 1970. aastal käsitsi kirjutatud nõusolek hakata SB informaatoriks. Wałęsa elu tumedatest varjudest, käimasolevast skandaalist ning tema kohast Poola ühiskonnas ja ajaloos rääkis Postimehele politoloog ja ajakirjanik Zygmunt Dzieciolowski.

Tellijale

-Kuidas suhtub Lech Wałęsasse poola ühiskond? Kas pärast viimast skandaali on selles suhtumises midagi muutunud?

Poola ühiskonnas eksisteerib Wałęsa kaks kuvandit. Solidaarsuse inimesed, kes kritiseerisid teda kui presidenti, süüdistasid teda selles, et ta on enesesse armunud harimatu paabulind, kes kellegi teise arvamust ei kuula, ütlevad nüüd: «See on meie kangelane! Jah, ta elus on olnud tumedaid momente, kuid pärast 1986. aastat katkestas ta kõik suhted julgeolekuga ning 1989. aastal oli juba mees omal kohal.» Seda vaatenurka toetavad poola intellektuaalid, aga ka endised dissidendid ja poliitvangid.

Teist vaatenurka esindavad inimesed, kes osalesid põrandaaluses ametiühinguliikumises juba 1970. aastatel ehk enne seda, kui loodi Solidaarsus. Nemad on praegu ägedalt astunud Wałęsa vastu, näiteks Krzysztof Wyszkowski käis Wałęsaga kohut, süüdistades teda koostöös eriteenistustega, kuid kaotas, kuna puudusid tõendid.

Wałęsat kritiseerivad ka võimupartei Õigus ja Õiglus esindajad, nende silmis on ta kaabakas ja äraandja ning ristiisa sobingule, mille tulemusena jäid pärast 1989. aasta ümarlaua läbirääkimisi võimule endised kommunistid. Nende arvates on tänapäeva Poola probleemides süüdi just nimelt Solidaarsuse, kommunistide ja julgeolekutöötajate liit. Ja selles on süüdi Wałęsa.

Need on lühidalt öeldes kaks põhilist vaadet Wałęsale poola ühiskonnas. Omaette küsimus on see, miks kisti Wałęsa minevik jälle meediasse ning miks tehti seda just nüüd. Paljud on avaldanud arvamust, et Jarosław Kaczyński üritab ümber teha Solidaarsuse mütoloogiat, tõugata postamendilt kangelasest Wałęsa ja seada tema asemele oma venda Lech Kaczyńskit.

Tegelikult on veel üks põhjus, miks see skandaal lahvatas just nüüd. Kui 2007. aastal tuli võimule Donald Tusk, hakati teda Poolas positsioneerima kui rahvuskangelast, võrdväärsena näiteks Johannes Paulus IIga. Nende dokumentide leidmine on katse anda sellele kuvandile tugev hoop ja näidata inimestele, et nende sümbolid ja kangelased ei maksa midagi. Nad arvavad, et neil õnnestub koos temaga kõrvale heita ka osa sellest maailmast, mida Wałęsa sümboliseerib. See annab neile inimestele võimaluse öelda: «Meie oleme need ausad, kes seisavad vaba Poola eest, kes ei ela Brüsseli, Washingtoni ega Berliini diktaadi all.» Suurele osale ühiskonnast selline retoorika ka meeldib. Mina ei loeks katseid Wałęsat kompromiteerida väga edukaks, tal on Poolas väga palju kaitsjaid.

-Kuulujutud Wałęsa koostööst julgeolekuga liikusid juba 1980. aastatel. 2000. aastate algul Wałęsa maine puhastati, 2008. aastal ilmus aga skandaalne elulooraamat, milles poola ajaloolased nimetasid teda endiseks julgeoleku informaatoriks, kes hiljem võimul olles tegi kõik, et tõendeid oma mineviku kohta hävitada. Mida uut on Czesław Kiszczaki leselt saadud dokumentides?

Kuulujutud, et Wałęsa on seotud julgeolekuga, liikusid Gdańskis juba 1970. aastatel. On mingisugused mälestused, et Wałęsa olevat juba millalgi ammu sõprade ringis nendest sidemetest avameelselt rääkinud.

1980. aasta üldstreigi, millest sündis Solidaarsus, organiseeris tegelikult Bogdan Borusewicz, kes otsis selle streigi etteotsa töölist. Borusewicz intellektuaalina ise sellesse rolli ei sobinud. Vaja oli valju häälega karismaatilist inimest, keda töölised kuulaksid. Ja sellesse rolli leiti Wałęsa ning selles valikus ei kahelnud keegi.

Dokumendid Wałęsa seotusest eriteenistustega eksisteerisid juba varem, kuid tegemist oli koopiate ja kserokoopiatega. Kiszczak avaldas dokumendid, mida Rahvusliku Mälu Instituut on nimetanud tõenäoliselt võltsinguteks. Nüüd tuleb ekspertiis ja eks pärast seda paista. Kõigi teiste paberite hulgas on dokument, milles Wałęsa teatab valmisolekust teha koostööd julgeolekuga, aga ka paberid, mis justkui tõestavad, et Wałęsale maksti eriteenistustele antud info eest ka raha.

Minu arvates seisneb Kiszczaki dokumentide väärtus selles, et tõenäoliselt on need esimesed kindlad tõendid Wałęsa asjas, varasemad ei olnud kuigi vettpidavad. Kuid mingeid uusi fakte, mida varem ei teatud, neist ei ilmne.

-Kui suurel määral olid Solidaarsuse juhid seotud kommunistlike eriteenistustega? Kui palju on Poolas viimaste aastakümnete vältel samasuguseid skandaale seoses tipp-poliitikutega ette tulnud?

Kahtlemata oli Solidaarsusesse tungimine eriteenistuste eesmärk. Kuid sellise mastaabiga skandaale pole olnud ega saagi olla, sest sellise kaaluga poliitikuid nagu Lech Wałęsa on Poolas ainult üks, ta on endine president ja Nobeli rahupreemia laureaat.

1991. aastal, kui võimule tuli Jan Olszewski valitsus, võeti ette katse puhastada Poola poliitilist süsteemi. Seim võttis vastu resolutsiooni julgeoleku agentide ja informaatorite nimede avalikustamisest, muuhulgas käis see parlamendisaadikute, prokuröride ja valitsusliikmete kohta. Kuid enne selle nimekirja avaldamist, kus oli muide ka Wałęsa nimi, sekkus Wałęsa presidendina ja vahetas valitsuse välja. Olszewski asemel tuli Waldemar Pawlak ja julgeoleku kaastöötajate paljastamine jäi toona ära.

Uus julgeolekuagentide ja informaatorite paljastamise laine oli aastatel 2005–2007, kui presidendiks oli Lech Kaczyński ja võimul Õiguse ja Õigluse valitsus. Algas täiemahuline puhastus, mida viis läbi Rahvusliku Mälu Instituut. Pinnale ujus uusi kaastöötajate nimesid, kuid nende hulgas ei olnud kedagi Wałęsa-sugust ega ka teisi põrandaaluse Solidaarsuse liidreid.

Ka tänapäeval on Poolas puhastus: kõik parlamendikandidaadid, valitsuseliikmed, prokuratuuritöötajad jt peavad täitma ankeedi, muuhulgas vastama küsimusele, kas nad on kunagi teinud koostööd eriteenistustega. Sellega seoses on olnud huvitavaid juhtumisi. Näiteks endine välisminister Andrzej Olechowski tunnistas üles, et tegi koostööd eriteenistustega. Kui inimene kõik üles tunnistab, siis pole tema suhtes pretensioone. Ent kui inimene annab valeütlusi ja Rahvusliku Mälu Instituut ta vahele võtab, kehtestatakse talle kümneaastane keeld töötada riigiametis. Sellised inimesed tõrjutakse kõrvale ka avalikus elus. Selliseid juhtumeid on Poolas olnud palju, kuid nagu ma juba ütlesin, nende inimeste kaal ei ole võrreldav Lech Wałęsa omaga.