Eksperdid andsid täna Postimehe otsestuudios ülevaate ja hinnangu Brüsseli lennujaamas ja metroos toimunud pommiplahvatustele, milles on hukkunud vähemalt 34 inimest.
ERISAADE Sõda terroriga - julgeolek Euroopas ja Eestis (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on heaolul baseeruv ja sotsiaalsele turvalisusele rõhuv keskkond muutunud ning Euroopa kodanike vastu ei panda rünnakuid toime isegi mitte ainult Euroopa territooriumil. Seetõttu on tema sõnul oluline rahvusvaheline terrorismivastane koostöö, kusjuures valmis tuleb olla väga pikaajaliseks vastasseisuks.
Ta märkis, et Euroopa luureorganisatsioonid teavad küllalt hästi rakukesi, kes tegutsevad olulisemates keskustes, ning nende suhtes tuleb olla proaktiivne, segada nende toimimist, vajadusel nende liikmed isoleerida või isegi Euroopa Liidust välja saata. Samuti peab Euroopa Liit mõtlema tema sõnul üheskoos oma piiride turvamisele ja jõuliselt vastu astuma islamistliku äärmusideoloogia levikule.
Muu hulgas peab Mihkelsoni sõnul valmis olema näiteks selleks, et rahvusvahelistes lennujaamades karmistatakse turvareegleid: kui praegu kontrollitakse reisijaid enne lennukile minekut, siis edaspidi võidakse sama teha ka lennujaama sisenemisel.
Sisejulgeoleku ekspert, riigikogu liige Andres Anvelt ütles samuti, et Euroopa Liit vajab taolistele rünnakutele palju tugevamat ühist reaktsiooni. Kuigi kõige olulisem on tema sõnul koostöö ehk ühine turvalisuse tagamine, peab iga riik olema valmis hindama ka oma riskiolukorda ja rakendama vajadusel uusi meetmeid.
Anvelt märkis, et mida keerulisemaks teha terroristidele terroriaktide sooritamine kas füüsiliselt või infokogumise kaudu neid nõrgestades ja rakukesi lõhkudes, seda rohkem nad hakkavad tegema vigu ja seda lihtsam on neid püüda.