Välisministeerium korraldas täna kell 13.00 pressikonverentsi seoses Brüsselis toimunud terrorirünnakutega. Pressikonverentsil osalesid välisministeeriumi asekantsler Annely Kolk, siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort, välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa ja Tallinna lennujaama turundusdirektor Eero Pärgmäe.
Brüsseli rünnakute teemaline pressikonverents välisministeeriumis: näeme peagi uusi turvameetmeid (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annely Kolk: Ainus positiivne uudis on, et meile teadaolevalt ei ole ükski Eesti kodanik saanud Brüsselis viga ega surma. See on esialgne info. Eesti konsul üritab teha kindlaks, et kõigi sealviibijatega on kõik korras.
Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa: Ütleme väga selgelt välja selle, et me ei soovita praegu Brüsselisse reisida. Soovitame praegu Brüsselis viibivatel eestlastel jääda siseruumidesse, vältida rahvarohkeid kohti ja järgida Belgia ametivõimude soovitusi.
Brüsselisse lõksu jäänute naasmiseks tehakse koostööd Nordica ja Tallinna lennujaamaga.
Inimestele, kes viibivad Brüsselis, soovitan ühendust võtta Eesti saatkonnaga numbril 77 90 07 55 ja meiliaadressil konsulBru@mfa.ee
Tallinna lennujaama turundusdirektor Eero Pärgmäe: Täna ükski meie inimestega lend Brüsselis loodetavasti ei maandunud. Kolm lendu suunati mujale.
Lennufirma on öelnud, et lähima paari päeva jooksul vahetatakse kõik Brüsselisse ostetud piletid tasuta ümber. Palume sel teemal ühendust võtta lennufirmaga.
Andke endast teada - sotsiaalmeedia kaudu, telefonide kaudu. Praegu ei ole teada ei täpset lennata tahtjate asukohta ega arvu. Teame täpselt lennukitel olnud inimeste arvu, aga mitte täpselt seda, kus nad asuvad.
Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort: Ohutaset Eestis tõstetud pole, aga ennetavate meetmetena on suurendatud patrullide arvu. Loomulikult kogume täiendavat infot. Jälgime seda, mis toimub Brüsselis ja mujal Euroopas ning korrigeerime oma ohupilti vastavalt.
Küsimus: Kui palju on Eesti riigil ametnikke Brüsselis tööl ja kui suur võiks olla sealne Eesti kogukond?
Eesmaa: Kogukonnast me räägime tuhandetest – nii meie enda töötajad kui inimesed institutsioonides. Suurusjärk jääb 2000 kanti. Püüame kindlaks teha, et kõigiga on kõik korras.
Küsimus: Kas Eestis on infot selle kohta, keda patrullid peavad kogu aeg kontrollima?
Koort: Meil on ka tavaolukorras olemas riskiprofiilid, millele vastavalt inimesi kontrollitakse. Kuna terrorismi ohutase Eestis tõusnud pole, teevad patrullid täna tavapärast tööd.
Küsimus: Kas on veel lennujaamu, kus on eriolukord?
Kolk: Meile teadaolevalt teistes Belgia lennujaamades eriolukorda praegu pole.
Pärgmäe: Nordica on öelnud, et nende tänane alternatiivvärav on Amsterdam ja vajadusel suunatakse sinna ka lende juurde.
Küsimus: Kas on läbi mõeldud variant, et tuleks inimesi Brüsselist evakueerida?
Kolk: Praegu ei ole. Aga me koguneme praegu iga tunni aja tagant ja vaatame vajadusel ohuhinnangud üle.
Küsimus: Kas kõik peaks endast teada andma? Kuidas?
Eesma: Soovitame endast teada anda ükskõik mis vahendite kaudu. On ka näiteks veebikonsul Facebookis. Võib ka abi küsida. Julgustame kõiki endast teada andma - ükskõik millise kriisi puhul on vaja tuvastada, palju inimesi meil seal on ja kui paljud neist vajavad abi.
Kolk: Lisan, et mobiililevi on halb ja inimestel soovitatakse vältida tavakõnesid, et võimaldada helistamist neile, kel on vaja infot edastada.
Pärgmäe: Mida me täna teame ja saame öelda, on see, et Brüsseli lennujaam on suletud. Kauaks see kinni jääb ja mis edasi saab, on raske ennustada. Neile, kes soovivad oma piletid ümber vahetada Eesti vedaja Nordica seda võimalust pakub.
Koort: Üks asi on Belgia, aga tuleb jälgida ka mujal piirkonnas toimuvat. Kuigi praegu pole seda tehtud, tõstetakse ilmselt lennujaamade turvataset ja Euroopa lennujaamades liikumiseks tuleb varuda rohkem aega kui tavaliselt.
Pärgmäe: Tänahommikune Brüsseli lend maandus Liège'is, kes soovis sai bussiga edasi Brüsselisse, kes soovis, sai lennukiga tagasi. Vajadusel korraldab lennufirma inimestele bussireisi Brüsselist Amsterdami ja vahetab vastavalt ümber ka lennupileti.
Eesmaa: Koostöös Nordicaga korraldame esimesel võimalusel bussitranspordi Amsterdami. Niipea kui see selgub, anname infot nii välisministeeriumi kui Nordica kaudu.
Küsimus: Kas Liège'ist saab ka lende korraldada tagasi?
Pärgmäe: Praegu on toimivate lendude jaoks lihtsaimad ja lähedasimad kohad Amsterdam ja Pariis.
Küsimus: Miks ei olnud juba ohutaset Brüsselis tõstetud?
Koort: Kuna Belgias toimus terroristi püüdmine, tekkib küsimus, miks ei tõestetud ohuhinnangut varem. See on selgelt küsimus Belgia ametivõimudele. Kerkib traditsiooniline küsimus, kas politsei on alati sammu võrra maas. Ja see tekkib muidugi alati, kui kurjategijatel on midagi õnnestunud. Kui ei õnnestu, siis on aga vastupidi.
Koort: Rünnak on ühe objekti rünnak, aga selle mõju on globaalne.
Küsimus: Tavaliselt selliste terrorirünnakute puhul tugevdatakse turvakontrolli. Nagu ütlesite, tähendab see pikemaid ooteaegu. Kas ei tekki nii palju seisakuid, et inimeste ründamine muutub lihtsamaks?
Koort: Suure tõenäosusega näeme lähiaastatel lennujaamades check-in'ile eelnevat turvakontrolli. Turvalisuse ja mugavuse vahel on kahjuks pöördvõrdeline seos. Millised saavad olla järgnevad arengud saab öelda siis, kui on selgunud info rünnakute toimepanemise viisi ja motiivide kohta.