Ülevaade: poliitikute reaktsioonid Brüsseli rünnakutele

Brüsseli lennujaamas toimus terrorirünnak Foto: SCANPIX

Mitmed Eesti poliitikud avaldasid sotsiaalmeedias ja pressiteadetes kaastunnet Brüsseli terrorirünnakute ohvritele ning kutsusid üles kurjategijaid tabama.

President Toomas Hendrik Ilves

Meid tahetakse jälle tappa, otse Euroopa südames. Vastus sellistele alatutele ja põlastusväärsetele kuritegudele on üle-Euroopaline koostöö nende kurjategijate ja nende võrgustike tabamiseks ja hävitamiseks. Eesti on Belgiaga. Meie kaastunne kõigile Brüsseli plahvatuste ohvritele ja nende lähedastele.

Välisminister Marina Kaljurand (Twitteris)

Kohutavad uudised Brüsselist. Terrorismile ei ole iial õigustust.

— Marina Kaljurand (@MarinaKaljurand) March 22, 2016

Horvaatias viibiv Kaljurand andis Postimehele intervjuu. 

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip (Twitteris)

Brüsseli uudised šokeerisid mind. Olen mõtetes ohvrite ja nende lähedastega.

I am very shocked by what I hear from the news in Brussels. All my thoughts are now with the victims, their family and friends.

— Andrus Ansip (@Ansip_EU) March 22, 2016

Vabaerakonna esimees Andres Herkel

Õige on öelda, et paha on tulnud nüüd väga lähedale, Brüsseli lennujaam on paljudele Eesti inimestele igapäevaste käikude värav.

Kurjusele ja vihkamisele, massimõrvani viivatele tegudele tuleb vastu astuda oma põhiväärtustele truuks jäädes. Samas tuleb võtta kasutusele ja mobiliseerida kõik meetmed, et jõuda nonde jälestusväärsete tegude toimepanijateni.

Avaldame kaastunnet hukkunute lähedastele ja kannatada saanutele.

Siseminister Hanno Pevkur

Meie ülesanne on Euroopas ühiselt seista vastu igasugusele terrorismile. Oleme vajadusel valmis Belgiale andma abi nende kuritegude avastamiseks.

Peaminister Taavi Rõivas

Brüsselis toimunud terrorirünnakud vapustavad meid kõiki sügavalt. Nende tapvate ja alatute löökide eesmärk on üks: hirmu külvamine.

Me ei alistu hirmule.

Ka mitte siis, kui löök tabab Euroopa südant. Eesti seisab ühtselt koos Belgia ja ülejäänud Euroopaga vastu terrorile.

Avaldan kaastunnet hukkunute lähedastele. Eesti on oma mõtetes teiega.

Riigikogu esimees Eiki Nestor

Täna hommikul külvasid terroristid Belgias taas surma. Avaldan kaastunnet hukkunute lähedastele ning soovin vigastatutele kiiret paranemist.

Plahvatustega soovivad terroristid muuta meie Euroopa elulaadi ja ühiskonnakorraldust enda näo järgi. Tahan teile kinnitada: ükski plahvatus ei saa purustada Euroopa usku vabasse ja demokraatlikku ühiskonda. Meid ei ole võimalik muuta hirmu, vägivalla ja õigusetuse Euroopaks.

Tervele mõistusele ei ole kohane koguda terrori najal poliitilisi punkte. Eesti on turvaline paik tänu ühtsele Euroopale, mitte tänu enda väljalülitamisele kaasaegsest maailmast. Iga vähegi arukas inimene teab, et see viimane pole lihtsalt võimalik.

Täna oleme kõik belglased.

Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas

Tegemist on uue sõjaga Euroopa vastu, kus seekordseks sihtmärgiks on tsiviilelanikud. Uudised on õudsed. Olles Brüsselis üle 10 aasta elanud, võis pidada Brüsselit ikka suhteliselt rahulikuks paigaks. Seal oli küll palju sissirännanuid, kuid Brüsselit käsitleti kui turvalist kohta.

Vastutasin viie aasta jooksul ka Euroopa Komisjoni julgeoleku eest ehk komisjoni enda julgeolekuteenistus oli minu alluvuses. Seetõttu puutusin nende teemadega kokku ja oli mulje, et Belgia julgeolekuteenistustel on üldiselt kontroll sündmuste osas olemas. Et teatakse nende inimeste liikumist, teatakse kogunemiskohti.

Belgia julgeolekuteenistus on tugev, et suuta ära hoida suuremad õnnetused. Aga nagu selgub – midagi on väga viltu läinud. Seda näitasid ka Pariisi terrorirünnakud. Sarnaste asjade puhul langeb ju rõhk luureteenistustele, mitte automaatoritele, kes kõnnivad tänaval. See on ikkagi salateenistuste võitlus. Aga oli ettekujutus, et sündmustel on silma peal hoitud.

Tegemist on uut tüüpi sõjaga, kus relvaks ohvritena on inimesed.

Kaitsepolitsei endine peadirektor, riigikogu liige Raivo Aeg

Brüsselis toimunu näitab järjekordselt terroristide küünilisust, kui nad tapsid valimatult süütuid inimesi kõige rahvarohkemates kohtades paanika ja hirmu külvamiseks.

Terroritegude tõkestamisel on eelhoiatus ja luurevõimekus kriitilise tähtsusega, paljud terrorikuriteod on tänu julgeolekuasutuste tõhusale tööle ka ära hoitud, kahjuks Brüsseli lennujaamas ja metroojaamades toimunud plahvatuste puhul see ei toiminud.

Terroriorganisatsioonide võimekus operatsioone planeerida ja ellu viia kasvab pidevalt ja muutub organiseeritumaks, julgeolekuasutustele seab see pidevalt uusi väljakutseid. Patrullid tänavatel lisavad turvatunnet, kuid info kogumise ja kasutamise võime on terrorismiga võitlemisel kõige olulisem.

Eesti eelhoiatuse ja luurega tegelevate organisatsioonide omavaheline koostöö ning infovahetus välispartneritega toimib tõhusalt, meie julgeolekuasutused on ennast näidanud igati positiivselt. Samas arvestades asjaoluga, et Brüsselis on viimastel päevadel ja nädalatel terroristide tabamiseks ohutase viidud kõrgele tasemele, ei suutnud see ikkagi ennetada tänaseid sündmusi. Seetõttu ei saa kunagi ega kusagil olla lõpuni kindel sajaprotsendilises ennetusvõimes.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam

See on süsteemne rünnak Euroopa Liidu keskuse vastu, rünnak ka Ameerika Ühendriikide vastu, sest esimene sihtmärk oli Ameerika Ühendriikidesse suunduvale lennukile pealemineku koht. Metroojaamades toimunud plahvatused olid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu hoone vahel kolmes erinevas metroojaamas, mis tegelikult on üks piirkond. Nii et sihiasetus on väga selge.

Praegu on küsimus, kas ka Euroopa Parlamendi hoone tehakse ohutuse huvides tühjaks. Hommikul toimusid siin komisjonide istungid ning ka mina võtsin osa väliskomisjoni hääletustest, mida ei katkestatud vaatamata mõningasele segadusele. Päevakorras oli raport Euroopa Liidust muutuvas globaalses ümbruskonnas, mis tähendab rohkem ühendatud, konfliktset ja keerukat maailma. See võtab olukorra küll päris hästi kokku.

Kohtusime pärast hääletusi väliskomisjonis Egiptuse kõrgeima islamiusu vaimulikuga, kes mõistis jäägitult hukka islami kasutamise vägivalla huvides ja ütles, et oleme kõik ühes paadis, peame jääma vee peale ja meie ühine eesmärk on saavutada religioonide vaheline teineteisemõistmine, sest kõik suured religioonid taotlevad rahu.

Tegemist on asümmeetrilise sõjaga. Näeme seda praegu väga hästi, sest inimesed, kes oma enda elust ei hooli, võivad tohutult kahju tekitada jäigale süsteemile, mis on halvatud või kannab juhuslikke ohvreid.

Niisuguste rünnakute peamine eesmärk on külvata hirmu ja ebakindlust. Kogu Euroopa seda ebakindlust juba tunneb, sest see halvab tundideks, kui mitte päevadeks lennu-, raudtee- ja metrooliikluse. Peamine on hirmule vastu seista ning rakendada kõiki meie käsutuses olevaid võimalikke abinõusid terrorirünnakute ennetamiseks ja kahtlusaluste võimalikult kiireks selgekstegemiseks.

IRLi esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Euroopa on sõjas, mis on teistsugune, kui oleme harjutud ette kujutama.

See on terrorisõda süütute inimeste vastu eesmärgiga külvata hirmu ja ebakindlust. Sellisele sõjale ei ole õigustust ning me peame koos kõikide vahenditega selle vastu võitlema. Euroopal tuleb oma väärtuste kaitsel tegutseda koos. Me ei saa Brüsselis või Pariisis toimunud terrorirünnakutele vaadata kõrvalseisja pilguga. Rünnati ka meid!

Avaldan kaastunnet Brüsselit tabanud terrorirünnakus hukkunud inimeste omastele.

Justiitsminister Urmas Reinsalu 

Tänased Brüsseli ohvrid olid sõjaohvrid

Brüsseli terrorirünnakud panevad Euroopa rahvaste meelekindluse proovile  ja tuletavad meile kõige valusamal moel meelde, et oleme ligi poolteist aastat sõjas terroriorganisatsiooniga ISIS.

ISIS on võtnud juba vastutuse pommitamiste eest. Sihtmärgina ei ole Brüssel juhuslik, seal asuvad nii NATO kui EL peakorterid. Just Brüsselis kirjutasid 59 riiki, seal hulgas Eesti, alla deklaratsioonile ISISe hävitamise kohta. ISISe hävitamise koalitsiooni tuumriigid on just NATO ja EL riigid lisaks Araabia Liiga riikidele. ISISe vastasel koalitsioonil on üks ja selge eesmärk: hävitada ISIS täielikult. Seda eesmärki peavad teenima nii ISISe inimsusevastase olemuse paljastamine, isolatsioon rahastamisest ning kolmandaks, sõjalised operatsioonid.  Pidevalt jätkuvad terrorirünnakud on valusa ja lihtsa tõdemusega: terror on võimalik purustada siis, kui ISIS hävitatakse oma mõttelise kalifaadi piires. See eeldab koalitsiooni liikmetelt pidevat sõjalise surve suurendamist.

Teiseks, kuna tegemist on asümmeetrilise sõjaga, peame andma vajadusel ka Euroopas politseiasutuste kasutusse rohkem tööriiistu, kui seda tahaks teha rahuajal. Terrorivastased seadusemuudatused jõuavad lähiajal ka riigikogu menetlusse.

Ning kolmandaks, see jõhker rünnak näitab meile järjekordselt, et sõda ISISe terroriga on kes-keda. Rahulikku kooseksisteerimist ei ole ega saa olla, sest meie väärtused on üles ehitatud kõige selle vastu, mida kehastab ISIS ja vastupidi.