Riigikogu võttis täna ootamatult õiguskomisjoni ettepanekul parlamendi selle nädala päevakorrast välja seadusemuudatused, mis tõstaksid väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suuruse neljalt kaheksale eurole. Meelemuutust selgitasid ja tulevikuplaanidest rääkisid Postimehe stuudios Reformierakonna liikmed riigikogu õiguskomisjoni liige Valdo Randpere ja riigikogulane, endine politseiametnik Kalle Laanet.

Randpere leiab, et elukalliduse tõusu arvestades oleks ainult loomulik, et ka trahviühiku suurus kasvab. Samas meenutab ta, et muudatuste hulka kuulub plaan rakendada tulevikus ka trahve, mille suurus on vaid üks trahviühik. Praegune edasilükkamine ei tähenda kindlasti mitte seda, et trahviühiku kallinemine ära jääks - see lükatakse edasi ja vaadatakse vahepeal mõned murekohad üle.

«Tegelikult oleks rohkem pidanud lahti rääkima ja statistikat selgitama. Inimestel on teatud hirmud ja nende maha võtmiseks on vaja rääkida inimeste ning ka politseinikega, kes seda seadust rakendama hakkavad,» rääkis Laanet. Ühiskonda tahab ju ühiskondliku korra hoidmist, ent trahvid pole ainus vahend selleks, jätkas ta. 

«Eks paljud riigikogu liikmed magasid selle info maha. Asja üks pool on, et infot on palju ja ei jõua kõike jälgida. Teine pool on see, et trahvide tõus võiks olla, aga kas ta just kõikide rikkumiste puhul kahega tuleb korrutada,» rääkis Laanet.


Praegu riigikogu menetluses oleva eelnõu järgi tõuseks karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurus neljalt kaheksale eurole, mis tähendab, et näiteks purjuspäi ilma helkurita jalutamise eest saaks edaspidi trahvi teha kuni 800 eurot. Algselt plaaniti trahvimäära tõsta isegi 2,5 korda.

Trahviühiku tõusu õigustatakse väitega, et alates 2001. aastast pole need sama hästi kui tõusnud ning neil pole korrarikkujaile enam distsiplineerivat mõju. Viimane kosmeetiline muudatus tehti Eesti ühinemisel euroga 2011. aastal, kui trahviühik ümardati 3,8 eurolt neljale. Koalitsioonilepegi näeb ette trahviühiku kahekordse tõusu ja juba sel aastal arvestatakse riigieelarves trahvidest laekuva 10 miljoni lisaeuroga.

Praeguse eelnõu järgi peaksid muudatused jõustuma tänavu mais.