«Ootused on kõrged,» tunnistas kaitseminister Hannes Hanso Postimehe stuudios Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppe kohta põgenike tagasisaatmiseks, «läbimurdeline on õige sõna selle kirjeldamiseks.»
PÄEVAINTERVJUU Hanso pagulaste ohjeldamisest: meie ülesanne on hoida Türgit motiveerituna (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit ei ole Hanso sõnul mitte kunagi Türgi ega mõne muu riigiga kokkulepetes nii kaugele jõudnud. «See lepe võimaldab inimesi tagasi saata, lisaks on seal rahaline ja politiline külg,» märkis ta.
Kas rändeprobleem kaob Euroopast?
Rändekriisi lahendamises on kokkulepe Hanso sõnul üks pusletükike. «Kuni surve inimeste liikumiseks jääb, jääb ka soov tulla Euroopasse, kuid seda, et õnn õuele oleks tulnud ja ühtegi pagulast enam ei tule, on palju loota,» lisas ta.
Vaatamata juba ka migrantide seas levivale sõnumile Egeuse rändetee sulgemisest, leidub Hanso sõnul üritajaid ikka. «Sõnum peab jõudma nendeni, kes selle teekonna eest maksavad – ei ole mõtet proovida, nad satuvad asüülitaotlejate nimekirja lõppu ning seda raha on mõttetu kulutada.»
Hanso lisas, et miljardeid teeninud inimsmugeldajad ei saa oma «pileteid» enam nii hõlpsalt müüa. «Näiteks Jordaanias on reisibürood – igaüks teab, kuhu minna, kui raha on olemas. On erinevad kategooriad, mis tingimustel transport korraldatakse. Kas saad Türgi rannikul kummipaadi või mõne kobedama aluse.»
Kui Euroopa Liit ja Türgi suudavad lepet edukalt täitma, peaks «piletiostjatel» vähenema motivatsioon seda teha.
Kreeka võimekus on jätkuvalt probleem
«Kui varem kasutati Kreekat puhtalt transiitriigina, siis nüüd me teame, et ümberringi on riigid oma piire sulgenud ja Kreeka peab sellega tegelema, neil on lisamotivatsoon,» märkis kaitseminister, ent lisas, et lünkade täitmine süsteemis võtab kindlasti aega.
«Võti on Kreeka ja Türgi vahel usalduse tekkimises, kes ajalooliselt pole just väga sõbralikud teineteisega olnud.»
Eesti pakub 20 inimest Kreekale appi
«Me oleme väga kiiresti reageerinud ja pakkunud 20 politsei- ja piirivalveametnikku appi,» teatas Hanso.
«Eesti on võtnud omale kohustuse ja me töötame kvoodi täitmise nimel. Need 500 inimest, kelle osas oleme lubaduse andnud, me ühel hetkel vastu ka võtame. Samuti on mõistlik minna kohapeale, kus need probleemid reaalselt aset leiavad.»
Hanso lisas, et meie ülesanne on hoida Türgit motiveerituna, vaadata üle viisavabaduse nõuded ja avada uusi peatükke liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. «Türgi on riik, mille piiride taga on väga tõsised probleemid ning me peame Türgit kaasama,» tõdes ta.