Koomik Jerry Seinfeld küsis hiljuti Ühendriikide presidendilt Barack Obamalt, millise spordialaga on poliitikal enim ühiseid jooni. «Jalgpalliga,» vastas president. Obama pidas silmas loomulikult ameerika jalgpalli. Selles mängus loetakse muuhulgas ülitähtsaks kõiksugu individuaalseid ja meeskondlikke statistilisi näitajaid, nagu ka tänapäeva poliitikas.
Juhtkiri: erakondade vormi proov (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avalikustas uuringufirma TNS Emor Eesti erakondade toetusprotsendid. Nagu sportlastel tiitlivõistluste tulemused on poliitikas olulised eelkõige valimistulemused. Küsitlustulemused aitavad peegeldada erakondade toetust valimistevahelisel ajal. Märtsis on kasvanud Keskerakonna, Reformierakonna ja EKRE toetus, vähenenud Vabaerakonna ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate hulk. IRLi tulemus möödunud kuuga võrreldes ei muutunud.
Muutused on küll väikesed, kuid nende põhjal võib siiski üht-teist öelda. Möödunud aastal vahetusid IRLis ja SDEs erakonnajuhid. Kui spordis vahetatakse meeskonnas treenereid, siis oodatakse paremaid tulemusi. Üldjoontes on samamoodi ka poliitikas. Kuid IRLi Margus Tsahkna ja sotside Jevgeni Ossinovski ajal pole nende erakondade tulemused paranenud, pigem vastupidi. Praegused toetusenäitajad on nõrgemad kui siis, kui Tsahkna ja Ossinovski esimeesteks said. Ilmselt on pettumus Ossinovski puhul suurem, kuna temale olid rahval kõrgemad ootused, tülid partneritega on aga kahandanud nii sotside kui ka koalitsioonierakondade toetust.
Üks olulisemaid muutusi oli, et EKRE toetajate hulk on järele jõudnud sotsiaaldemokraatide omale – mõlemat toetas 14 protsenti vastanutest. Parempopulistlike erakondade tõus on praegu üleeuroopaline nähtus. Seda näitavad muuhulgas nii hiljutised valimised Saksa liidumaades kui ka Slovakkia parlamendivalimised, kus parempopulistid – Saksamaal AfD ja Slovakkias paremäärmuslikud SNS ja Kotleba – kogusid korraliku häältesaagi. Nende liikumiste taust on küll erinev, kuid nende toetuse kasvu saladus on sama: hirm «võõraste» ja «teistsuguste» ees. See on ühtlasi ka nende nõrkus, sest valitsemisvastutusega kaasneb palju laiem probleemide spekter.
EKRE-lt ootaks enam seisukohavõtte näiteks majandus- ja sotsiaalküsimustes, mis puudutavad kogu ühiskonda, mitte vaid kaduvväikest osa ühiskonnast puudutavate samasooliste abielude kohta, samuti migratsiooni teemal. Muidu võib jääda ekslik mulje, et Eesti asub geograafiliselt Bosporuse väina, mitte Läänemere idakaldal, kuhu Aafrika ja Lähis-Ida migrantide jalg harva eksib. Võib-olla tuleks ka EKRE-l eeskuju võtta ameerika jalgpallist, kus mitmekülgsust loetakse vooruseks, mis tagab võistluses paremad tulemused.