Aivar Reinap

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Euroopa Keskpank pakub olematu intressiga laenu ja ainult lollid ei kasuta seda võimalust!? Üha kõvemaks muutuvad hääled, et ka Eesti riik peaks võtma riigilaenu ja investeerima selle majandusele hoo andmiseks. Kui majandus areneb, siis tekivad uued töökohad, palgad kasvavad, maksutulud paisuvad ning riik saab paremini toimida. Meil olevat võimalik saada ligi paar miljardit eurot üliodavat laenu ja nüüd jääme sellest kõigest ilma, sest me ei julge laenu võtta! Riskijulged võlariigid nautivat aga meist kõrgemat elatustaset, mille me nüüd kaudselt kinni maksame.

Millised võiksid siis olla need suured investeeringud, mille jaoks võiks kerge südamega laenu võtta, teadmisega, et tulevikus tuleb see raha kindlasti tagasi – kas otseselt majandusliku kasuna või mugavama elukorraldusena. Viimaste aegade suurematest investeeringutest kvalifitseeruksid sellisteks Eesti ja Soome vahelised elektrikaablid, tänu millele on meid vabastatud pidevast elektrihinna tõusu hirmust ja me oleme rahaliselt kindlasti sellest tarbijatena võitnud. Põlevkivitööstus muidugi kiristab selle peale hambaid.

Tarbijana olen ma ka väga rahul Ülemiste liiklussõlmega, eks selliseid umbsõlmi on Tallinna liikluses veel teisigi, kuhu poleks kahju tulevikku vaadates investeerida. Uutesse, mugavatesse ja kiiretesse rongidesse raha panustamine tunduks ka asjalik ettevõtmine. Ehk kui oleks meie elukeskkonda parandavaid infrastruktuuri- või energiaprojekte, siis võiks investeerimisele mõelda küll. Tallinna tehtavaid investeeringuid pidurdab samas Keskerakonna küsitav valitsemisstiil. Tallinna-Tartu vahelise maanteeühenduse parandamiseks on aga valitud pikaajaline plaan euroraha toel.

Rail Baltica võib küll saada tulevikus oluliseks ehitustandriks, kuid kui suurt kasu see pikemas plaanis Eesti majandusele annab, on praegu veel vägagi küsitav. Ise julgeks pigem panustada Helsingi tunnelile, sest see võib avada võimalused, mida me täna ei oska isegi oodata. Kindlasti oleks suures plaanis kasulik ka investeerimine haridusse – tõenäoliselt matemaatikaõpetajate palga oluline tõstmine kasvataks läbi õpetamise taseme paranemise ka kooliõpilaste läbilöögivõimet tulevikus tööturul. E-teenustesse panustamine lubab majanduslikku võitu, kui seda asjatundlikult teha. Rahva tervisesse investeerimine tooks aga kõigile otseselt tunnetatavat kasu.

Samas kui riik hakkab kuhugi innukalt investeerima, siis on oht kõrbemiseks vägagi suur. Suure õhinaga võivad siis kerkida hiiglaslikud liiklussõlmed kohtadesse, kus autosid eriti ei liigugi, või tekivad lennuliinid paikadesse, kuhu keegi sõita ei taha. Ehk küsimus ei ole mitte rahas, vaid pigem idees. Kui oleks häid ideid, kuhu tasuks raha panustada, siis leiaks selleks raha Euroopa abirahast, riigieelarvest või kasvõi pangast.