Täna arutlesid Postimehe otsestuudios Kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu ja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, kas Venemaa võib tõepoolest suunata rändevoo Eesti piirile ja külvata seeläbi riigis sisepoliitilist segadust. Hinnanguliselt saaks Politsei- ja piirivalveameti töö oluliselt häiritud juba 100 migrandi saabumisega piirile.

«Vietnamlasi on tulnud Eestisse ka varem ja seda ei saa tõlgendad Venemaa tegevusena,» sõnab Bahovski. Ta leiab, et mingiks paanikaks pole kindlasti põhjust. «Samas tuleb silmad-kõrvad lahti hoida, sest Soome kaitseminister ei välistanud hiljaaegu võimalust, et see võib olla osa Venemaa hübriidsõjast.»

Ka Stoicescu kinnitab, et paanikaks pole põhjust. «Ei ole väga suurt vahet, kas on kolm või 30 Bangladeshi põgenikku. Me ei saa Venemaad kahtlustada ühes kurjas kavatsuses jälle, kui see ei ole päris selge. Läbi Venemaa  tuleb väga palju põgenikke,» räägib ta.


«Me ei saa praegu fikseerida Venemaa kindlat kavatsust või tendentsi, kuigi valmis selleks peab muidugi igaks juhuks olema. Peab jälgima ka, kuidas on olukord arenenud meist Põhja pool - põgenikud on läbi Norra ja Soome üritanud jõuda Rootsi ja Saksamaale - need on need kaks riiki, kuhu üritatakse jõuda,» selgitab Stoicescu.

Bahovski leiab, et Soome ja Norra juhtumit Eesti piirile projitseerida ei saa. «Ka Soome kaitseminister Jussi Niinisto ei süüdistanud otse Venemaad, ta ütles, et see võib nii olla,» jätkab ta. Ministri kõnes väljendatu eesmärk võis olla jõuda Venemaaga kokkuleppele ja sellele ka jõuti.

«Tuleb vaadata ka seda, mis pilt avaneb Vene meedias Eesti kohta - väike, tige ja natsistlik riik - miks peaks need Venemaal elanud ja Vene meediat jälginud inimesed tulema Eestisse,» räägib Bahovski.

«Valitsusel on olemas selleks (kriisiolukorraks - toim.) ressursid kriisiolukordade (nagu palju migrante piiril - toim.) lahendamiseks,» räägib Stoicescu. Mis toimuma hakkab ja milleks valmistuda tuleb sõltub ta sõnul siiski Kremli kavatsustest. 

«Nüüd on küsimus, kui palju võimalikke pagulasi oleks tulemas Venemaalt üle Euroopa idapiiri ja kas Venemaa kasutab seda Euroopas segaduse tekitamiseks,» räägib Stoicescu. «Ja siis on küsimus, kas Venemaa tõepoolest näitab otseselt hambaid. Tahab niimoodi õli tulle visata ja destabiliseerib niigi veel enam Euroopat ja Saksamaad.» Stoicescu meenutab, et on räägitud ka Venemaa soovist nõrgestada Saksamaa kantsleri Angela Merkeli positsiooni.

Venemaa jälgib kindlasti ka, millisele kokkuleppele jõuab Euroopa Türgiga ja mis järeldusi sellest teha saab, jätkab Bahovski. Lisandub ka Venemaa kaasmaalaste kaitse kasutamine poliitilise instrumendina.

Stoicescu ei nõustu ei väitega, et Venemaa viib oma väed Süüriast välja ega sellega, et Venemaa sellest midagi võitnud on - väed pole veel välja viidud, nagunii pakitakse veel kaua asju, aga nende käsutusse jäävad ka mitmed baasid. «Kui lähtuda president Putini kinnitusest, et nad on oma eesmärgi saavutanud seal... Putin rõhutas kogu aeg, et nad tegutsesid seal terrorismi pärast. Kas nüüd on siis ülesanne täidetud? Nad olid just nimelt keskendunud Al-Assadi mõõduka opositsiooni pommitamisele ja nad terroristideks nimetanud. Nüüd on need aga ümber defineeritud patriootlikeks jõududeks. Aga kuhu on kadunud ISIS? Ei ole ju kuhugi kadunud. See näitab veel selgemalt, mis oli nende tegelik eesmärk.»

Bahovski meenutab, et Assad on rahva verise mahasurumise sümbol ja on võimalik, et tema asemele uue juhi tõusmisel jõutakse mingisugusele kompromissile, aga see on vaid spekulatsioon. Keegi ei osanud ennustada, et Venemaa alustab sõjalist operatsiooni Süürias, keegi ei osanud oodata ka seda, et Venemaa oma väed välja viib. Me peame olema valmis, et Kremlist võib tulla mida iganes.

«Imagoloogiliselt oleks Putinile väga halb (kui Venemaa Assadi asemele uue juhi paneks).» leiab Stoicescu.

Bahovski kinnitab, et külmutatud konflikti Süürias ilmselt ei tule - esiteks ei ole see endine Nõukogude Liidu ala (erinevalt praegusest külmutatud konfliktidest Euroopa servades - toim.) «On väga vähe usutav, et Daesh lepiks külmutatud konfliktiga ja kogu selle piirkonna ajalugu näitab, et külmutamisest on väga vale rääkida.»