«Otsus tuli spontaanselt – tuttav teatas sotsiaalmeedias, et müüb oma talu ja läksime vaatama,» rääkis aasta eest Tallinnast Mikitamäele kolinud muusik Arno Tamm Päevaintervjuus.
LAUPÄEVAINTERVJUU miks minna maale elama: «Elu lõpuni Tallinna ei jää – see on kindel!» (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ideehakatis oli meil abikaasaga juba varem , et viie või kümne aasta pärast võiks minna,» jätkas ta, «kuid pool aastat pärast talu leidmist ostsime selle ära.»
Üllatavalt lihtne
«Kolida, ehitada ja pakkida saab lõpmatult – see on tänaseks juba täitsa selge,» tõdes Tamm, ent leiab sellegipoolest, et maale kolimine oli tema jaoks lihtne.
«Arvasime, et kuna meil on talu keset metsalagendikku, siis me naabreid ei näe ja olemegi täitsa omaette. Eeldasime, et suhtlemine saab olema vaevaline, aga seda ei olnud üldse!» Kuigi keegi esimesel päeval koogiga ukse taha ei tulnud, oli kogukonna soe vastuvõtt uustulnukatele ootamatu ja meeldiv üllatus.
«Kokkupuutepunkt tekkis kohe ja aastaga on meil tekkinud mitmed sõbrad ja pered, kellega läbi käia,» rõõmustas Tamm.
Ülioluline planeerimisoskus
Planeerimisoskust tuleb maale elama asudes kindlasti arendada, ent Tamme sõnul teeb see elu ka oluliselt lihtsamaks. «Poes käies ei saa ainult õhtusöögiks asju osta,» õpetas värske maaelanik ja lisas, et maaelu mugavused on teistsugused.
«Erinevus on selles, et ma pole enam korteriüürnik, vaid majaomanik. Kui elekter läheb ära, siis mina pean sellega tegelema ja üldse iga probleem on minu õlul,» loetles Tamm maaelu väljakutseid.
«Aga samas annab see tohutu mõnutunde, et sa oled iseenda ja ümbruskonna peremees. Sa vastutad ja hoolid palju rohkem sellest, mis toimub.»
Praktiline kohalik teave
«Väga palju teavet on kogukonna sees,» sõnas «Maale Elama» liikumise eestvedaja Ivika Nõgel. Maja ja selle ümbrusega seonduvate tööde eksperte ei pruugi alati internetist leida ning seetõttu oleks tema sõnul mõistlik ümberkaudsetega suhelda, sest sageli levib väärtuslik praktiline info vaid suulisel teel.
«Eripärasid on muidugi igal pool, Lõuna-Eestis ei pruugi meistrimees ka õigel ajal kohale jõuda, sest «aigu om!» ehk aega on alati. Iseasi, kas sellesse suhtuda positiivselt või negatiivselt,» märkis ta.