Pärast surmajuhtumit tehti korteriühistule ettekirjutus

Tehnilise järelevalve amet (TJA) tegi Erika tänav 6 korteriühistusele peale surmaga lõppenud õnnetust ettekirjutuse – üle tuleb vaadata kortermaja lõõrid. Aega selleks anti selle nädala reedeni. Vahepeal leidis aset aga juba uus õnnetus ühistu juhatuse esimehe lapsega, kes on täna vingugaasi mürgituse tõttu koomas.  

10. jaanuaril hukkus Põhja-Tallinnas Erika tänava kortermaja vannitoas vingugaasi mürgituse tõttu 11-aastane poiss. Ehkki pärast seda käis majas nii politsei kui ka tehnilise järelevalve ameti (TJA) esindajad, ei õnnestunud uut rasket õnnetust ära hoida.

«Kuna gaasiseadmete ja korteri või maja turvalisuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine ei ole PPA pädevuses, siis kaasasime me juba esimese Erika juhtumi järel protsessi ka TJA,» selgitas Põhja prefekt Kristian Jaani.

TJA peadirektori asetäitja Kaur Kajak kinnitas Postimehele, et pärast surmajuhtumit vaadati antud majas üle vaid üks korter. Samuti gaasitorustik ja seadmed, mis paiknevad üldkasutatavates ruumides.

«Tehnilise kontrolli alla kuulub see, mis on korteriühistu vastutus – gaasipaigaldise osa, mis jääb ühiskasutatavatesse ruumidesse. Sealt, kus hakkab inimese enda korter, see on inimese enda vastutada,» ütles Kajak.

Korteriomanikult nõuti, et boileri kasutamine ajutiselt lõpetataks ning seadme hindamiseks tellitaks tehniline audit.  

Üldkasutatavates ruumides olevate seadmetega oli kõik korras. Küll aga tehti jaanuaris korteriühistule siiski üks ettekirjutus. «Rääkisime korteriühistu juhatusega ja tegime ettekirjutuse, et tuleb teha korralik lõõride uuring, kuhu juhitakse gaasiseadmete suitsugaasid. Need tuleb ära puhastada ja veenduda, et need oleks ohutud,» rääkis Kajak.

Ettekirjutuse likvideerimiseks anti aega 18. märtsini.

13. märtsil juhtus samas majas aga juba uus raske õnnetus korteriühistu juhatuse esimehe peres. Vanemad kutsusid kiirabi oma 6-aastasele pojale, kes leiti vannitoast teadvusetuna. Vingumürgituse saanud poiss viibib haiglas koomas.

Õhk ei liigu

Seepeale korraldas TJA, päästeamet ja politsei eile kogu majas ühisreidi, et teha selgeks, kas hoones on ikka ohutu elada.

Kajak kinnitas, et enamik kortereid käidi läbi. Selgus, et maja remondi ja agara soojustamisega oli saavutatud ka see, et õhk liigub gaasiboileritega majas väga halvasti. «Majas on uued pakettaknad. Vannitoa uksed on väga õhutihedad. Kui panna veel köögis kubu tööle, tekib vaakum,» hindas Kajak. «Gaasiseadme kasutamisel peab korteris õhk liikuma.»

Korteris, kus juhtus pühapäevane õnnetus, oli gaasiboiler ka ühendatud valesse lõõri, kus tõmbevõimsus väiksem. Kajaki kinnitusel oli inimene otsustanud ise vahetada gaasiseadme välja ja uue boileri ise ühendada. «Meie andmete kohaselt on ta seadme ühendanud valesse lõõri,» rääkis Kajak.

Ehkki ametkonnad rõhutavad, et gaasiboilerite töökorras hoidmine on inimeste enda vastutus, nenditakse, et ka oma töös tuleb midagi muuta. 

«Olukorras, kus on hukkunuid, peame oma taktikat hakkama muutma. Olukord ei ole see, mis oli pool aastat tagasi,» nentis Kajak, kelle sõnul plaanitakse kodukontrollide asemel siiski pigem suuremat teavitustööd teha. See pole seni olnud piisav. 

Korterite suurkontrolli ei plaani

«Ei ole võimalik jõuda iga riskigruppi kuuluva korteri ukse taha. Me räägime täna 20 000 korterist. Tuleb tõsta teadlikkust ja teha tööd korteriühistutega.»

«Selline sekkumine ametite poolt on väga jõuline ning igale õnnetusjuhtumile ei saa alati nii reageerida,» kommenteeris Kristian Jaani, miks ei käidud esimese surmajuhtumi puhul läbi kõiki kortereid. Ta usub, et keegi ei taha elada ühiskonnas, kus igale õnnetusjuhtumile kohe kogu maja kontrolliga reageeritakse. «Enamasti on tegemist õnnetute üksikjuhtumitega, mis sellisel tasemel sekkumist ei eelda. Aga kui ilmnevad märgid, mis annavad põhjust arvata, et tegemist ei ole üksikjuhtumiga ja ohus võib olla palju inimesi, siis tuleb reageerida täie tõsidusega. Korduv sarnane õnnetusjuhtum on kahtlemata selline märk.»

Kajak nentis, et tegelikult võib hädaolukorras riik ka ise sekkuda ja ettekirjutuse täita. Hiljem nõuda täitemenetluse käigus kulud sisse. Gaasiboilerite puhul seda meetodit rakendatud seni pole.

Seni on TJA kinnitusel olnud mure pigem tööstusgaasiga ning tulnud on gaasilekke ja lõhnateated. «Korterist tulenevaid teateid pole peaaegu olnud. Kodukülastus, kui varasemalt pole olnud ühtegi intsidenti, on erakordne,» ütles Kajak.

Veel lisas ta, et inimesed võivad tänaseni arvata, et nende gaasiseadme kontrolli eest vastutab keegi teine, kuna enne 2002. aastat ja ka nõukogude ajal kuulus kogu gaasivõrk riigile, hilisemalt Eesti Gaasile, kellel oli kohustus sisuliselt lõpp-punktini kontrollida inimese gaasiseadme nõuetele vastavust.

Tänavu on vingugaasimürgituse tõttu hukkunud oma kodu vannitoas kaks last – 10. jaanuaril Tallinnas ning eile Narvas. Lisaks viidi pühapäeval samast Tallinna majast, kus jaanuaris hukkus poiss, raskes seisus haiglasse 6-aastane poiss. Kokku on tänavu pealinnas vingugaasi mürgituse saanud kolm last. 

TJA kinnitas, et kõikide sel aastal aset leidnud gaasiboileritega seotud õnnetuste põhjuseks on olnud omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri.