Põgenikud Kreekas. Illustreeriv foto.

FOTO: SCANPIX

Schengeni alale on väga lühikese ajaga saabunud ja ilmselt saabub veel sadu tuhandeid ebaseaduslikke sisserändajaid, mistõttu tuleb eriti selgelt esile, kuidas ühe liikmesriigi välispiiri valvest sõltub kogu vaba liikumise ala julgeolek ning liikmesriikide turvalisus, kirjutab siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ülle Väina.

Välispiiri on tugevdatud välisvahendite toel

Schengeni välispiiri pikkus on kokku 53 000 kilomeetrit, millest maismaapiir moodustab 9000 ja merepiir 44 000 kilomeetrit. Eesti kohustus on valvata sellest kokku 1105,6 kilomeetrit, millest 338,6 kilomeetrit moodustab maismaapiir ja 122 kilomeetrit merepiir Venemaa Föderatsiooniga. Eesti valvatavast 767 kilomeetrist merepiirist on 122 kilomeetrit välispiir Venemaaga.

Schengeni välispiiri tehnilise valvega katmisel ning piirivalve reageerimisvõimekuse tõstmisel on Eesti olnud aktiivne Euroopa Liidu välisvahendite kasutaja. Aastatel 2007-2013 soetati Euroopa Liidu Välispiiri fondist saadud umbes 41 miljoni euro eest lisaks erinevatele piirikontrolliks vajalikele seadmetele ca 15,5 miljoni euro eest helikopter, 2,2 miljoni euro eest hõljuk, 2 miljoni euro eest öövaatlusseadmeid ja mobiilseid andureid.

Lisaks rajati selle raha toel umbes 7,5 miljoni euro eest Kulje lahe seiresüsteem ja Mehikoorma seirekeskus, renoveeriti Mehikoorma kordon ning Kulgu ja Peipsi järve seiresüsteemid ning Narva jõe kuivajõesängi valvesüsteem. Eesti merealasid valvatakse mereseiresüsteemi abil.

Oleme nüüdseks saavutanud olukorra, mil maismaapiiri 338 kilomeetrist on tehnilise valvega kaetud umbes pool. Ülejäänud poole väljaehitamine ja tehnilise valvega katmine on aastatel 2015–2019 piirivalvepoliitika peamine eesmärk.

Idapiiri maismaaosa väljaehitamise, selle tehnilise valvega katmise ja tähistamise projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 70 miljonit eurot, millest 20 miljonit eraldati 2016. aasta riigieelarvest. 2016. aasta peamine eesmärk on piiririba väljaehitamisega alustamine, mis hõlmab liivariba ja patrullradade loomist, aia ja loomatõkete ning piiripostide paigaldamist.  

Kui idapiiri väljaehitamiseks peab riik leidma vahendeid riigieelarvest, siis sõidukite, ujuvvahendite, vaatlusseadmete ning muu välispiiri valveks vajaliku tehnika soetamine on suuresti võimalik välisrahastuse toel. Näiteks vahetatakse aastatel 2014-2020 Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi abiga välja idapiiri kordonite amortiseerunud sõidukipark, samuti osa ujuvvahendeid ning soetatakse öövaatlusseadmeid ja mehitamata õhusõidukeid.

Fondi toel soetatakse ligi üheksa miljoni euro eest multifunktsionaalseid veesõidukeid, mis tagavad kiirema reageerimise piirirežiimi rikkumistele merel ja piiriveekogudel. Lisaks soetatakse piirile umbes poole miljoni euro eest droone ja 3,6 miljoni euro eest erinevaid transpordivahendeid piiril patrullimiseks – maastikusõidukeid, mootorkelke, ATVsid ja jalgrattaid.

Piirivalvurid saavad kaasaegsed töötingimused

2015. aastal alustati ka kagupiiri ühe suurima – Piusa kordoni – ehitust, mille valmimise järel 2016. aasta kevadel saavad piirivalvurid kaasaegsed olme- ja töötingimused. Seega tegeleme aktiivselt piirivalvuritele kaasaegsete tehniliste vahendite ja patrullsõidukite soetamisega, mugavate töötingimuste loomisega ning sellise piiririba väljaehitamisega, millel on piirivalvuril enda tööd tehes  võimalikult kerge liikuda.   

Piiririkkumisi hakkavad piiriribal ja piiriribavälisel alal fikseerima andurid ja kaamerad, mille salvestatud info töödeldakse reaalajas kordonis.

Et välispiiride valve oleks tõhusam, automatiseeritakse tegevused võimalikult suures ulatuses nii piirikontrollis kui ka piiripunktide vahelisel alal. Aastaks 2019 ehitatakse välja «tark roheline» piir ehk kaetakse kogu idapiiri maismaaosa sellise infotehnoloogiaga, mis lisaks piiril ja piiri läheduses toimuvate sündmuste fikseerimisele võimaldab saadud teavet koheselt ka analüüsida.

Piiririkkumisi hakkavad piiriribal ja piiriribavälisel alal fikseerima erinevad andurid ja kaamerad, mille salvestatud info töödeldakse reaalajas kordonis. Sealt edastatakse patrullidele operatiivselt piiririkkuja foto koos piiriületuskoha koordinaatide ning rikkuja potentsiaalse sisemaal liikumise suunaga.

Seega ei asenda moodne tehnoloogia inimese tööd, vaid üksnes täiendab seda. Ülimoodsa tehnoloogia abil tuvastatut peab analüüsima ja realiseerima jätkuvalt inimene, seega kohtame kindlasti ka «targal piiril» piirivalvepatrulli koos koeraga.

 «Targa piiri» eeldused – õiguslik regulatsioon ja puhastatud piiririba

Schengeni ala välispiiride valve ja kontroll tugineb Schengeni õigustikule, mille alusel toimuvad tegevused välispiiridel kõigis Schengeni liikmesriikides. Nende reeglite täitmise analüüsimiseks toimuvad iga viie aasta järel Schengeni hindamised, kus vaadeldakse liikmesriigi välispiiride vastavust kehtestatud nõuetele.

Eestis on Schengeni hindamised toimunud aastatel 2006/2007 ja 2012/2013. Kui muus osas on Eesti hinnatud nõuetele igati vastavaks ning varasemalt toodud ka teistele riikidele eeskujuks, siis üks peamine etteheide on olnud Schengeni välispiiri maismaaosa piiririba ja piiri tähistuse puudumine.     

Välispiiri maismaaosa piiririba väljaehitamine algas pöördelisel 2014. aastal, mil valitsus andis kaitsepolitseiametnik Eston Kohveri röövimisest ajendatuna RMKle korralduse puhastada 136 kilomeetrit ehk umbes 300 hektarit piiririba alust maad.

Siseminister moodustas käskkirjaga ministeeriumiteülese töörühma Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone korrastamisega seotud ülesannete täitmiseks. Paralleelselt piiririba puhastamisega alustati siseministeeriumis ka piiririba väljaehitamiseks ja kontrolljoone tähistamise eelduseks oleva õigusliku regulatsiooni väljatöötamist.

Idapiir sai koordinaadid ning esimese piiriposti

2015. aasta üheks olulisemaks verstapostiks on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone koordinaatide kinnitamine valitsuse poolt, mille määrus kannab sümboolset numbrit 1. Koordinaatide kehtestamisega valitsuse tasandil loodi võimalused piiririba väljaehitamise alustamiseks, kuna tekkis selge ja ühene õiguslik arusaam kontrolljoone kulgemisest.

Õigusliku regulatsiooni olemasolu annab omakorda alused välispiiri maismaaosal umbes saja eraomandisse kuuluva piiririba maaüksuse võõrandamise läbirääkimisteks ning nende võõrandamiseks riigile. 2015. aasta lõpuks oli kõigile eraomandisse kuuluvate piiririba aluse maa omanikele tehtud selle riigile müümise ettepanek, millega suurem osa omanikke ka nõustus.

2015. aasta teiseks olulisemaks sündmuseks on piiri tähistamisega alustamine ehk piiripostide paigaldamine, millele eelnes pikk ja põhjalik töö piiripostide ja ujuvate piirimärkide paigaldamise õiguslike aluste loomisega.

Praeguse kontrolljoone ja tulevase riigipiiri tähistamist alustati 17. novembril Luhamaa teenistuskoha vastutusalas Pedetsi jõe kaldal. Asjaolu, et esimesena paigaldati piiripost number 2, ei vähenda selle sündmuse olulisust. Piiripost number 1 tähistab Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni riigipiiride lõikumispunkti Pedetsi jõe keskel.

Kokku paigaldatakse 2016. aasta lõpuks välispiiri maismaaosa 338,6 kilomeetrile, sealhulgas Narva jõe äärde, 705 piiriposti. Sellega tagatakse kontrolljoone nähtavus ja arusaadavus  asukohast, millest tulenevalt vähenevad tahtmatud ebaseaduslikud kontrolljoone ületused.

Me peame olema valmis selleks, et rändesurve suund lõunast põhja võib igal hetkel muutuda suunaks idast läände. Eesti tunnetab enda vastutust Schengeni vaba liikumise ala turvalisuse tagamisel. Meie vastutusel olevat välispiiri valvatakse nii praegu kui ka tulevikus seda tööd armastavate piirivalvurite ja parima tehnika abil. Panustame ka infotehnoloogilise piiri väljaehitamisele, mis on küll ambitsioonikas ning rohkem aega ja raha nõudev ettevõtmine, kuid pikas perspektiivis efektiivseim lahendus.

Teeme omalt poolt kõik, et Eesti elanikel ja külalistel oleks Eestis turvaline olla ning tahtmatu piiriületus varakult ennetatav. Tahtlik ebaseaduslik piiriületus peab olema aga võimalikult keeruline ja igal juhul fikseeritud ning kõik Schengeni alale ebaseaduslikult saabunud inimesed kinni peetud ja tuvastatud.