Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk

FOTO: Toomas Huik

Tallinna vanalinnas jalutades jääb kurvaks tegev mulje, et kogu teave on võõrkeelne. Miks ja kuidas leida ettevõttele hea Eesti nimi, kirjutab emakeelepäeval keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Mäletan hästi Tallinna ja teistegi Eesti linnade tänavapilti kolmkümmend aastat tagasi. Lenini näopildiga plakatid elu- ja tööstushoonetel. Töölisklassi, talupoegi ning intelligentsi esindajaid uutele töövõitudele innustavad loosungid «Слава труду!» olid kenasti ka eesti keele tõlgitud: «Au tööle!»

Avalikus ruumis – olenemata paikkonna rahvuskoosseisust – laiutasid kakskeelsed sildid. Kui poel oli eestikeelne silt «Toidukaubad», oli sellele igal juhul lisatud sama suurte tähtedega «Продтовары», tööstuskaupade kaupluse eestikeelsele sildile oli lisatud venekeelne «Промтовары».

Vahest tundub see üllatav, kuid toonased kakskeelsed sildid on kooskõlas praegu kehtiva keeleseadusega, mis ütleb, et avalikud sildid peavad olema eestikeelsed ning neile võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst on esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. Kui eestikeelne ja võõrkeelne on ühesuurused, on kõik korras.

Meelde on jäänud ka nõukogudeaegsed salapärased ettevõttenimed, mis olid kokku pandud venekeelsete sõnade esisilpidest. Nii kandis aparaaditehas nime EstPromPribor, transpordifirma nimi oli SovTransAvto, kalatööstus oli EstRõbProm ning üks eriti vahva nimega ettevõte oli EstGlavPromBumBõtVtorSõrjo, mille tegevusala kahjuks ei meenu, ent nime viimastest silpidest võib järeldada, et see tegeles teisese toorainega ehk praegugi päevakohase jäätmekäitluse ja taaskasutusega.

Riigikeele kasutamisest avalikus ruumis

Kolmkümmend aastat hiljem, aastal 2016, oleme ammu iseseisvad. Eesti keel on riigikeel ning kõik võimalused eesti keele kasutamiseks avalikus ruumis on olemas. Pole enam Moskvat või parteikomiteed, kes nõuaks keskvõimule meele- või keelepäraseid nimesid. Ometi on meie tänavapilt 30 aasta taguse ajaga võrreldes tunduvalt võõrkeelsem, vahetunud on vaid võõrkeel. Eriti paistab see silma äri- ja ettevõttenimedes.

Kui veel 1996. aastal sätestas äriseadustik, et ärinimi peab olema eestikeelne, siis juba 20 aastat seda nõuet ei ole. Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus ja see ongi kõik. Keeleseadus nõuab praegu eestikeelset ettevõtte liiginimetust (kohvik, baar, kauplus, restoran). Eestikeelne liiginimetus peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne, kuid ettevõtjad ilmutavad suurt leidlikkust sellest nõudest mööda hiilida.

Kui aga liiginimetus on kaubamärgi osa, tuleb see küll esitada eestikeelsena, kuid eestikeelse teksti esikohale seadmist keeleseadus ei nõua. Nii võibki Tallinna vanalinnas jalutades jääda mulje, et kogu teave on võõrkeelne, kuid lähemal uurimisel leiab siiski vaateakna või ukse allservas ka eestikeelse teabe.

Huvitava muutuse on läbi teinud ka meie ärinimed. Uurisin äriregistrist, millise nime on saanud veel mõne aja eest eestikeelset nime kandnud ettevõtted.

Nimemuutusel on kindlasti objektiivseid ja subjektiivseid põhjusi (ettevõtete ühinemine, välisinvestori kaasamine või müük välisinvestorile, soov jõuda oma toodetega välisturule, võõrkeelse ärinime eestikeelsest trendikamaks ja paremini müüvaks pidamine jne). Ma ei hakka analüüsima nimevahetuse põhjusi, vaid tõden lihtsalt, et kena ja harjumuspärane eestikeelne ärinimi on muutunud võõrkeelseks.

Nii palju võõrkeelseid nimesid

Mõned näited: Aktsiaselts Hansapank – Swedbank AS; ETK Jaekaubandus AS – Coop Kaubanduse AS; Aktsiaselts REGIO – AS Reach-U; Aktsiaselts Põlva Piim – AS PP Sales; AS Viisnurk – Skano Group AS; Osaühing Virumaa Puidutööstus – Made Est OÜ; Aktsiaselts Saare Töölaevad – Baltic Workboats AS; Aktsiaselts Järvakandi Klaas – O-I Production Estonia AS; Aktsiaselts Rakvere Lihakombinaat – AS HKScan Estonia; AS Eesti Ehitus – Nordecon AS; Aseri Tellis Aktsiaselts – Maxit Estonia AS.

Nagu näha, on võõrkeelsest nimest kaduma läinud endise nime läbipaistvus: peaaegu igaüks neist võõrkeelsetest nimedest võib tähistada ükskõik missugust tegevusala, katkenud on ka ajalooline side eelkäijaga.

Seda nimekirja võiks jätkata nii tuntud kui ka vähem tuntud ettevõtetega. Lisan olukorra ilmestamiseks veel mõned hotellinimed. 1972. aastal ehk kõige sügavamal nõukogude ajal avatud ja eestikeelset nime kandud Viru hotell on nüüd Original Sokos Hotel Viru, hotell Olümpia kannab nime Radisson Blu Hotel Olümpia ning kolmas toonane suurem hotell, hotell Tallinn on praegu Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn.

Keeleseaduse nõuete vastu eksitud ei ole, sest nimede keelsust seadus ei reguleeri ja liiginimetus «hotell» on avalikkusele teatavaks tehtud. Küll aga tekitab eespool kirjeldatud nimede võõrkeelseks ja võõrapäraseks muutumine ning hotellide ja majutusasutuste võõrkeelelembene nimevalik lihtsalt nõutust. Ega maailmast ole ilusad eestikeelsed nimed ju ometi otsa saanud.

Nii nagu me hindame eestikeelset haridust, oleme uhked eesti kirjanduse üle ning eelistame eestimaist toitu, võiksime väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Võistlus eestikeelsete nimede saamiseks

Seetõttu plaanivad Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts välja kuulutada võistluse «Eesti ettevõttele eesti nimi». Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Ilus nimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline. Ilusal eesti äri- või ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga või ettevõtja endaga.

Võistlusel määratakse auhind neljas kategoorias: 1) tööstusettevõte; 2) teenindusettevõte (sh kaubandus, toitlustus, majutus); 3) vabaühendused; 4) aasta uustulnuk (registreeritud võistluse toimumise aastal).

Võistlus kuulutatakse välja emakeelepäeva paiku, tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad antakse laureaatidele pidulikult üle igal aastal ettevõtjapäeval, 8. oktoobril või vahetult enne seda.

Kõik Eesti inimesed, kui nad märkavad äri- või ettevõttenime, millel on eespool loetletud ilusa nime tunnused, võivad esitada selle võistluse auhinna kandidaadiks. Loodame elavat osavõttu, et üheskoos vastu seista võõrkeelsete nimede pealetungile ja ilusad eesti nimed taas ausse tõsta.