/nginx/o/2013/09/05/2234693t1h30d6.jpg)
Eelmise kümnendi algul otsiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse projekti «Eesti tuntuks!» raames Eesti märki. Võitis «Welcome to Estonia!», mis üldsuses tekitas vastakaid tundeid: kritiseeriti nii selle suureks kujunenud maksumust kui ka projekti lõpptulemusena valminud lõppteostust. Märki ei võtnud omaks ka ettevõtjad.
Möödunud aastal otsustas EAS teatud mõttes uuele ringile minna, saates paljude meelest ebaõnnestunud «Welcome to Estonia!» prügikasti ning kuulutades välja uue märgiotsingu, mida soovitakse tutvustada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja Euroopa Liidu eesistumise ajaks 2018. aastal. Nüüd on kavandiideede konkurss, milles võis teoreetiliselt osaleda igaüks, kuulutatud läbikukkunuks. Järgmise sammuna on Eesti brändi toimkonnal kavas kokku kutsuda disaineritest ja riigi esindajatest koosnev ümarlaud, et märgiotsinguid jätkata.
Võib küsida: millist märki me siis tahame? Tegelikult on «Welcome to Estonia!»-sarnased logod riigi mainekujunduskampaaniate jäämäe veepealne osa. Riikide mainekujundust loetakse «pehme jõu» osaks välispoliitikas ning mitu riiki, nagu näiteks Jaapan, Hiina ja Lõuna-Korea, on teinud pigem panuse oma kultuuripärandi tutvustamisele välismaal ning logod ja hüüdlaused on pigem teise või kolmanda järgu küsimus. Kui mõelda suvaliste riikide peale, siis ei meenu ka esimesena hüüdlaused või logod, enamasti tekivad mingid muud seosed.
Oma riigi mainekujundusega on tegelenud viimastel aastatel aktiivsemalt ka arengumaad, eelkõige eesmärgiga parandada oma mainet piiri taga, näiteks Kolumbia Lõuna-Ameerikas või Tansaania Ida-Aafrikas, millest rahvusvahelistes uudistes kuuleb enamasti seoses narkokartellide omavaheliste sõdade või India ookeani rannikul aeg-ajalt möllavate tsunamitega. Lahenduseks said erksavärvilised logod ja hüüdlaused, nagu «The Answer is Colombia» (ingl «Vastus on Kolumbia») ja «Tanzania – The Soul of Africa» (ingl «Tansaania – Aafrika hing»), ning reklaamiklipid õnnelikest turistidest, naeratavatest kohalikest ja hingematvalt kaunist loodusest.
Logo- ja hüüdlausekonkursid on – nagu iga teinegi võistlus, milles mingi sportlik moment – huvitavad ja kaasakiskuvad, kuid nende tulem ei ole mingi imerohi. See juures pole vahet, kas kavandeid mõtlevad välja meie või välismaised loovinimesed. Uue Eesti märgi otsimisel on otsijad üritanud küll vältida võrdlust «Welcome to Estonia!» ehk brändiga, mis pärast EASi korraldatud konkurssi osutus Eesti tutvustamisel kaunis kasutuks, kuigi sellest on ka midagi õppida. «Welcome to Estonia!» läbikukkumine on ehk osutanud sellele, et edukas riiklik mainekujundus peaks endas siiski kätkema sügavamat sisu kui logo ja mõnest ingliskeelsest sõnast kokku pandud hüüdlause.