Raivo Juurak: missuguseks kujuneb eesti keele tulevik Soomes?

Soome hokifänn. Pilt on illustratiivne Foto: SCANPIX

Kui palju õpivad Soomes elavad Eesti lapsed eesti keelt? Selgub, et mitte just palju. Mida siis ette võtta, uurib Õpetajate Lehes Raivo Juurak.

Esmaspäeval, 14. märtsil tähistame taas emakeelepäeva. Seekord annab kõigele tooni kasvav immigratsioon Eestisse. Peame suutma sisserändajatele ja eriti nende lastele eesti keele selgeks õpetada. Senine kogemus näitab, et see ei käi meile üle jõu. Suhteliselt väheste immigrantide kõrval on meil aga kümneid tuhandeid inimesi, kes räägivad eesti keelt vabalt, kuid keda on emakeelepäeval vaja samuti meeles pidada – need on laia maailma rännanud eestlased. Kuidas nende perede laste head eesti keele oskust alles hoida? Seegi on ülimalt oluline küsimus, kui tahame, et nad saaksid kunagi keeleprobleemita Eestisse tagasi pöörduda ja et eesti keele kõnelejate arv maailmas ei väheneks.

Soomes elab ja töötab praegu ligi 70 000 eestlast ja selle maa koolides õpib üle 4500 eesti lapse. Mis võimalusi on neil seal eesti keelt meeles pidada? Sellest kirjutavad alljärgnevalt Tuglase seltsi koolitus- ja lõimumisjuht, eestikeelse Üleilmakooli juhataja Helja Kirber ning Lääne-Vantaa piirkonna koolide eesti keele kui emakeele õpetaja Tiina Maripuu.

Üks õpetaja üheteistkümne kooli kohta

JÄRVI LIPASTI

Tuglase seltsi koolitus- ja lõimumisjuht

Eesti keele õpetajaid on Soomes sadakond. Paljud neist õpetavad eesti keelt rahvaülikoolides täiskasvanud soomlastele. Koolides töötab 30 eesti keele õpetajat. Soome koolides õpib eesti keelt emakeelena 1500 õpilast ehk umbes kolmandik kõigist Soomes elavatest eesti põhikoolilastest.

Eesti keele rühmad moodustatakse enamasti mitme kooli õpilastest ja suuremates omavalitsustes käib üks õpetaja tunde andmas mitmes koolis. Üks Vantaa õpetaja näiteks annab tunde üheteistkümnes koolis.

Kurb on see, et eesti keelt võõrkeelena õpitakse Soomes ainult ühes gümnaasiumis. Kui Eestis ollakse mures, et soome keele õppijate arv on langenud alla tuhande, siis Soomes pingutatakse, et eesti keelt võõrkeelena õpiks vähemalt sada õpilast.

Eesti keelt õpetatakse ka ülikoolides, kuid neid kursusi on mitmes ülikoolis vähendatud. Positiivne on, et viimasel paaril aastal on Helsingi ülikoolis võimalik omandada ka eesti keele õpetaja lisaeriala.

Soomes ei pea kohalik omavalitsus lastele nende emakeele õpet korraldama, kuid paljud leivad selleks siiski võimaluse. Omavalitsustele on see päris suur väljakutse, sest näiteks Espoos õpetatakse lastele 41 emakeelt. Iga omavalitsus otsustab ise, kui suure soovijate arvu puhul ta rühma avab, kuid riigilt saab taotleda kulude katteks toetust, kui rühmas on üle nelja õpilase.

Kerge pole ka eesti keele õpetajal, sest mõnigi kord on rühmas koos eri klasside ja erineva eesti keele oskusega lapsed. Mõni Soomes sündinud laps ei pruugi üldse eesti keelt osata. Õpetamisoskust saab omandada ainult praktilise töö käigus ning kolleegidega kogemusi vahetades. Ja õpetajad teevadki koostööd. Näiteks on Helsingi, Espoo ja Vantaa õpetajad koostanud ühiselt eesti õpilastele mängu «Retk Eestisse». Õpetajatele on toeks eestikeelse hariduse seltsi ja Tuglase seltsi korraldatud koolituspäevad. Viimasel koolitusel harjutati aktiivõppe meetodeid, aasta varem tutvuti uute keeleõppevahenditega. Koolituspäevadel varutakse alati aega ka aruteludeks ja kogemuste jagamiseks. Sel kevadel on koolituspäev 9. aprillil, mil Eesti Rahva Muuseumi muuseumipedagoog Virve Tuubel räägib Eesti muuseumide haridustegevusest ja keelekorraldaja Maire Raadik tutvustab, mis on eesti keeles uut. Sügisesed koolituspäevad korraldatakse õpetajate päeva paiku ja siis on oodatud ka Soomes töötavad teiste ainete eestlastest õpetajad.

Muidugi saavad Soome eesti keele õpetajad kokku emakeelepäeval. Lisaks õpetajatele tulevad siis kohale ka eesti keele õppijad ja lapsevanemad. Sel aastal räägib muinasjutulisest eesti keelest 2015. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat kirjanik Leelo Tungal.

Emakeele õppimine peab tegema rõõmu

Tiina Maripuu.

Kõige rohkem eesti lapsi õpib Soomes Vantaa piirkonna koolides – 600 ringis. See on kolm korda rohkem kui näiteks Helsingis. Lääne-Vantaa eesti keele kui emakeele õpetaja Tiina Maripuu selgitab, kuidas eesti keele kui emakeele õpe lähedalt välja paistab.

Kui palju eesti keele tunde Soome koolis on?

Vähe – kaks tundi nädalas. Vantaal on veel hästi, sest eesti keele tunnid on kella 8–17 kooli üldises tunniplaanis, kuid teistes omavalitsustes toimuvad lapse emakeele tunnid sageli pärast koolitööd ja vahel isegi mitte õpilase koolis, mis eeldab busside-rongidega seiklemist. Pole siis ime, et nii mõnedki eesti lapsed Soomes eesti keelt ei õpigi.

Mis teeks eesti keele õppimise kergemaks?

Soome põhikoolis rõhutatakse, et õppima peab rõõmuga, aga rõõmustada on lihtsam ikka siis, kui oled enne pingutanud ja midagi saavutanud. Muidugi on tähtsad head õppematerjalid, õnneks oleme Eesti Instituudi ja Vantaa linna toel saanud vajalikud õpikud-töövihikud ja ka ilukirjandust tellida. Tähtis on ka arusaamine, et emakeel on rikkus, mis hoiab edaspidi lahti nii mõnegi ukse, kas või tulevaseks ametivalikuks.

Kas eesti keelt õpitakse ka keelekümblusena?

Kümmeldes õpitakse Soomes rootsi keelt. Kuid Helsingis Viikkis on ligi 700 õpilasega Latokartano põhikool, kus 120 eesti last käib kakskeelse õppe klassides. Esimesse klassi astuja peab seal oskama eesti keelt ja kolmandast klassist alates tuleb teha juba ka soome keele katsed. Kakskeelsed klassid aitavad lastel emakeeleoskust alles hoida. Latokartano koolis saab õppida eesti keelt siiski ka võõrkeelena.

Soomeski tungib peale inglise keel.

Ühes seitsmest põhikoolist, kus ma eesti keelt õpetan, õpitakse ühel päeval nädalas kõigis tundides inglise keeles. Õpilased suhtlevad ka vahetundides inglise keeles. Eesti lastel pole olnud aga mingit probleemi ennast soome keelelt inglise ja sealt eesti keelele ümber lülitada.

Milliseid keelevigu eesti lapsed teevad?

Kauem Soomes elanud lapsed kipuvad vahel eksima g, b, d /k, p, t õigekirjas: kirjutavad «sada» asemel «sata» ja «lugu» asemel «luku». Ka lauseehitusse võib tekkida soome mõjusid. Eesti keele õpetajad muidugi juhivad sellele tähelepanu.

Kuidas on õpetajate endi eesti keelega?

Meie eesti keel ei ole hukka läinud. Mina hoian end Soomes kogu aeg ka Eesti infoväljas. Tööarvuti teenib mind õhtuti ajalehe ja televiisorina, hommikuti raadiona. Soome kultuuri ja uudiseid jälgin loomulikult ka.

Mis on teid Soome koolis üllatanud?

Soomes on väga heterogeenseid õpperühmi. Kui Eesti liitklassides õpivad koos näiteks 1. ja 3. klassi lapsed, siis Soome väiksemates koolides võib olla ühes rühmas lapsi esimesest kuuenda või isegi üheksanda klassini. Ka laste keeletase on siin väga erinev.

Algul pisut üllatas, et Soome kool elab samuti ümberkorralduste tähe all. 1. augustist hakkab kehtima uus õppekava. Nagu kõik teised õpetajad, nii olime meiegi oma emakeele uue õppekava koostamisse kaasatud. Uus õppekava ei lähtu küsimusest «mida?», vaid pigem «kuidas?». Suur rõhk on ainete lõimimisel ja terviklikul õpikäsitusel. Mõtlema ja õppima õpetamine on uue õppekava seitsmest suurest eesmärgist esimene. Mis võiks põhikoolis veel tähtsam olla? IKT-oskused on samuti olulisel kohal ja õpetaja, kes oma töös IKT-vahendid välistab, rikub uue õppekava kehtima hakkamisel seadust. IKT-vahendid on muidugi olemas. Näiteks mu enda tööandja Vantaa linn hankis eelmisel aastal põhikoolidele 16 000 tahvelarvutit, iga kahe lapse peale ühe.

Kus te enne Soomet töötasite?

Olen õpetaja aastast 1984. Algul olin eesti keele õpetaja Rääma põhikoolis, seejärel Sütevaka humanitaargümnaasiumis ning soome keele lektor TÜ Pärnu kolledžis. Nüüd töötan kolmandat aastat Lääne-Vantaa põhikoolide eesti keele kui emakeele õpetajana.

Üleilmakool – välismaal elavate eesti laste internetikool

HELJA KIRBER

Üleilmakooli juht

Üleilmakool pakub väljaspool Eestit elavatele lastele võimalust õppida e-kursustel. Eeskujuks on Soome kaugõppekool Kulkuri, mis on väljaspool Soomet elavatele lastele juba aastakümneid õppimisvõimalusi pakkunud, esialgu kirja teel ja hiljem e-kursustena.

Üleilmakooli algatajad olid Järvi Lipasti Tuglase seltsist ja Piret Kärtner haridusministeeriumi keeleosakonnast. Mina olin see, kes kaks aastat tagasi koostas ja viis läbi 9. klassi eesti keele ja kirjanduse lootskursuse. Huvilisi maailma eri riikidest leidus ja tagasiside oli kiitev. Käesoleval õppeaastal on 6., 7., 8. ja 9. klassi eesti keele ja kirjanduse, ajaloo, maatundmise ja põhikooli matemaatika kordamiskursustel 125 eesti õpilast 22 riigist.

Eesti keele ja kirjanduse kursusi on igas klassis kaks: õppekavajärgne, milles kasutatakse vastava klassi eesti keele ja kirjanduse õpikuid, ja veidi lihtsam, eelkõige keele säilitamisele ja õppimisele orienteeritud kursus. Õpetajateks on peale minu Piret Rannast (eesti keel ja kirjandus), Riina Voltri (ajalugu), Kaari Rodima (maatundmine) ja Sirje Sild (matemaatika). Õpilasi on Soomest, Saksamaalt, Šveitsist, USA-st, Iirimaalt, Norrast, Kreekast, Rootsist, Venemaalt, Prant­sus­maalt, Hollandist, Austraaliast, Etioo­piast, Tšehhist, Valgevenest, Lätist, Ukrainast, Kanadast, Ungarist, Aust­riast, Serbiast ja Marokost. Kõige rohkem õpilasi on muidugi Soomest, sest seal on eesti lapsi väga palju. Samuti on Soomes üksjagu neid õpilasi, kes soovivad tulla Eestisse gümnaasiumiharidust omandama. Paarkümmend last õpib mitmel kursusel ja paarkümmend on neid, kes jätkavad ka järgmisel aastal. Üleilmakooli tegevust toetab Eesti haridus- ja teadusministeerium.

Üleilmakooli praegused e-kursused on ehitatud üles eeldusel, et õpilane valdab eesti keelt enam-vähem emakeele tasemel, eesti keelt võõrkeelena me ei õpeta. Ka ajaloo, maatundmise ja matemaatika kursusel pööratakse tähelepanu sõnavara arendamisele ja terminite õppimisele. Meie õpilaste seltskond on kirju: on neid, kes alles äsja Eestist ära kolinud, aga ka neid, kes on kogu elu elanud välismaal kakskeelses peres. Omaette olulise rühma moodustavad lapsed, kelle vanemad on välismaal tähtajalisel tööl ja kes seetõttu varem või hiljem Eesti kooli tagasi tulevad.

Õppetöö toimub HITSA Moodle’i keskkonnas. Seal on üleval õpetajate loodud õppematerjalid ja selle kaudu tehakse ka koduseid töid. Õpetaja kontrollib kõiki töid ja annab tagasisidet, vajadusel lisamaterjali või -ülesandeid. Lugemist, teksti mõistmist, kuulamist ja oma teksti loomist saab niisuguse õppevormiga väga hästi arendada. On ka Skype’i tunnid, mille hulka kavatseme järgmisel õppeaastal suurendada. Plaanis on suunata õpilasi senisest rohkem omavahel suhtlema. Seni oleme kasutanud foorumit ja ühistegevust, näiteks üheskoos Wikis järjejuttu kirjutanud.

Vt http://www.eestikeelsehariduseselts.fi/e-ope/yleilmakool/

Mõelge positiivselt ja elage mõnusalt edasi!

HELJA KIRBER

eestikeelse hariduse seltsi juhatuse esimees

Soomes õppivad eesti lapsed on üldiselt optimistlikud, torkab silma eestikeelse hariduse seltsi iga-aastaselt eesti- ja kakskeelsete laste kirjutamisvõistluse töödest.*

Seekordse 1.–9. klassi lastele mõeldud võistluse teema oli «Minu rõõmud». Võistlus on aastatega populaarsust kogunud ja tänavu saadeti juba 225 tööd. Osalejad on Helsingist, Espoost, Vantaalt, Turust, Tamperest, Mikkelist, Porist, Keravalt ja Hyvinkäält. Kirjutamisvõistlus lõpetatakse pidulikult emakeelepäeval Helsingis Eesti saatkonnas, kus lisaks paremate kirjutajate autasustamisele kohtutakse Leelo Tunglaga, kuulatakse väikest kontserti ja süüakse üheskoos torti.

Tänavusel võistlusel «Minu rõõmud» kirjutati sõpradest, hobidest, lemmikloomadest, tähtpäevadest ja reisimisest. Kirjutati koolivaheajast, mil saab minna Eestisse vanavanemate ja sõpradega kohtuma. «Lähedastega koos veedetud aeg ja mälestused muutuvad väärtuslikumaks ning taaskohtumised meeleolukamaks,» kirjutab 9. klassi tüdruk.

Nii mõnedki õpilased kirjutasid, et rõõmu tekitavad lugemine ja kool, ka eesti keele tunnid. «Mulle meeldib eesti keel, see on küll viimane tund, aga kui ma seal käin, saan kokku toredate inimestega, kellega saab alati vabalt rääkida ja ei pea muretsema, mida see või teine sõna tähendab,» kirjutab 6. klassi tüdruk.

«Minule pakuvad tihti rõõmu täiesti argipäevased asjad. Näiteks kui keegi ütleb midagi ilusat, kui õues paistab päike või kui pärast rasket päeva koju tulles külmkapi avad ja see on toitu täis,» kirjutab teine 9. klassi tüdruk.

«Rõõmus ja õnnelik elu pole kellelgi ühesugune. Sa pead ise uurima, mis teeb sind õnnelikuks. Ehk on see postmarkide kogumine või benji-hüppamine, vahet pole!» kirjutab 9. klassi tüdruk.

«Suur osa on nukrad ja masendunud sellepärast, et nad ei mäleta kõiki neid häid asju, millest nad rõõmu on tundnud. Seega – mäletage ja mõelge positiivselt ja elage mõnusalt edasi,» kirjutab 7. klassi poiss.

*http://www.eestikeelsehariduseselts.fi/rubriigid/kirjutamisvoistlused/