Küsimus ja vastus: kuidas laste emakeelt välismaal alles hoida?

Emakeelepäev. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Õpetajate Leht küsis spetsialistidelt, kuidas laste emakeelt välismaal alles hoida.

MART LAANPERE

TLÜ vanemteadur

Algatada tuleks virtuaalsete klassikaaslaste programm, nii et iga Eesti kool saaks lisada oma klassi nimekirja paar võõrsil elavat eakaaslast, kes oleks kaasatud klassi virtuaalkeskkonna tegevusse. Võõrsil õppivaid noori tuleks kaasata ka Eesti koolide internetipõhistesse õpiprojektidesse, nt noorte endi loodava romaani või videopõneviku tegemisse. Nooremate õpilaste puhul sobib „Kaisukaru” projekt, mille puhul saadavad Eesti õpilased oma kaisukarud postiga väliseesti õpilastele külla ja vastupidi. Võõrustaja tutvustab kaisukarule oma maailma ja peab tema eest igapäevast reisipäevikut. Asutada tuleks riiklik e-põhikool ja e-gümnaasium, mis pakuksid heal tasemel kursusi nii kohalikele kui ka võõrsil elavatele lastele, kattes vajadusel tervet Eesti riiklikku õppekava või siis võimaldades valida lisaaineid 1–2 kursuse kaupa õppeaastas. Teaduskool peaks laienema väljapoole Eestit.

LIINA NORIT

Haabersti vene gümnaasiumi õpetaja

Lapsel on kasulik aeg-ajalt midagi teisest keelest eesti keelde tõlkida. Rutiiniks võiks kujuneda igapäevane eestikeelse ilukirjanduse lugemine. Ka eesti keele õpetamine teistele lastele toimib hästi. Toiduretsepte jms tasub otsida eestikeelsest portaalist. Diskussioonides osalemiseks võiks valida ikka eestikeelseid foorumeid. Päevikut või blogi tasub pidada eesti keeles. Kasuks tulevad mängud, kus peab kasutama eesti keelt. Laulda tuleks eesti laule. Kindlasti peab üles leidma kaasmaalased, kellega saab hakata regulaarselt kohtuma, sest elav suhtlemine aitab emakeelt kõige paremini elavana hoida.

HELMER JÕGI

Jaan Poska gümnaasiumi direktor

Mul on kolm soovitust vanavanematele: 1) Soetage endale nutiseadmed. 2) Õppige neid kasutama (Skype, WhatsApp etc.). 3) Suhelge nende vahendusel iga päev lastega ja eelkõige lastelastega. Lausa kohustuslik on tähtpäevadeks (nt emakeelepäevakski) saata lapselapsele kauni emakeelega lasteraamat ja lasta seda endale Skype’is ette lugeda. Suvepuhkused tuleb veeta vanavanematega Eestimaal. Emakeelne kooliharidus peab olema maailma parim. Siis tulevad noored Eestisse õppima, et jätkata Stanfordis, Camb­rid­ge’is, Harvardis, Oxfordis, Ber­ke­leys, MIT’is.

EHA POLLUKS

Aseri kooli direktor

Oma keele säilimisest hoolivad vanemad peavad leidma igakülgset toetust emamaalt, sest ühe väikese rahva keele alalhoidmine maailmakaardil on riigi ülesanne. Teatavasti on Eesti riik jõudumööda seda ka teinud. Näitena oskan tuua eesti kooli Stockholmis ja Helsingis, tänu õpetaja Sepa intervjuudele oleme kursis Krimmi kooli looga. Samuti hindan kõrgelt MISA ja eraalgatuse keeleõppelaagreid võõrsil elavatele eesti lastele. Kakskeelse kooli (eesti ja vene osakond) direktorina pean küsima ka seda, kuidas tähistada eesti emakeelepäeva oma kooli vene lastega.

ENE PETERSON

Eesti võõrkeeleõpetajate liidu juhatuse esimees

Välismaal elades ei maksa karta lapsega emakeeles suhelda, temaga koos eestikeelset raamatut lugeda, Eesti filme ja telesaateid vaadata. Segaperekonnas peavad ema ja isa rääkima oma lastega ainult oma emakeeles. Minu tütre perekonnas on tehtud just nii ja tema lapsed räägivad nii saksa kui ka eesti keelt vabalt. Väljaspool kodu pakuvad lastele eesti keeles suhtlemiseks ammendamatuid võimalusi Skype, Facebook, Twitter jms. Internetist leiab ka eesti keele e-õppevara (nt Keeleklikk, Mudila, eesti keele lootskursus, „Õpi internetis eesti keelt” jm).

MARTIN EHALA

TÜ professor

Välismaal elav laps võiks tulla gümnaasiumisse Eestisse, sest meie gümnaasiumil on hea tase. Lisaks annaks see noorele iseseisvuse, millest ta lääne eakaaslased ei oska unistadagi. Eesti võiks olla lapsele unistuste maa, kus pole igapäevaseid kohustusi, kus on meelelahutus ja sõbrad, suvised lastelaagrid jms. Kui perekonnas on kõik eesti emakeelega, tuleks järjekindlalt kõnelda omavahel eesti keelt.