FOTO: Urmas Nemvalts

Kuigi autokaubavedu võib tavakodanikule näida kauge nišivaldkonnana, peaks vedajate ja politsei vahel lahvatanud tüli siiski pälvima laiemat tähelepanu. Seadusesilm väidab, et vedajad ei täida kehtestatud nõudeid; vedajad omakorda näevad politseis vaid karistusaktsioonide korraldajat ning kohati tunnetatakse lausa kiusu. Tundub, et ilma avalikkuse sekkumiseta ei õnnestu konflikti mõistlikul moel lahendada.

Statistika näitab, et raskete õigusrikkumiste arv autovedudes kasvas mullu võrreldes aasta varasema ajaga märkimisväärselt. Kui 2014. aastal tuvastati 354 rikkumist, siis 2015. aastal 493. Kõige sagedamini oli tegemist olukorraga, kus mootorsõidukid või autorongid ületasid lubatud täismassi. Andmeid võib esitada ja tõlgendada kahtlemata mitut moodi, kuid suurenev rikkumiste arv näitab, et valdkonnas on probleeme, millega tuleb tegeleda.

Õigupoolest on ju asjas mitu poolt, kelle huvide vahel tuleb saavutada tasakaal. Ettevõtjad tahavad mõistagi, et töö oleks majanduslikult võimalikult tulemuslik, autod ei seisaks asjata ning töötaksid võimalikult efektiivselt. Autojuhid teenivad oma peredele igapäevast leiba ning soovivad, et see ka homme ja ülehomme laual oleks. Politsei täidab talle seadusega pandud kohustust ning ajab näpuga järge õigusaktides.

Me võiksime olla ühel meelel, et autod ja haagised, millega kaupa veetakse, peavad olema tehniliselt korras ning veosed vastama nõuetele. Reeglid pannakse paika ju selleks, et kaup saaks punktist A punkti B veetud turvaliselt nii vedajatele endile kui ka kaasliiklejatele. Lubatust raskem koorem lõhub teid, tehniliselt mitte päris korras masin võib põhjustada liiklusõnnetusi ja nii edasi. Üldine eesmärk peaks olema kujundada hoiak, mis aitaks halbu tagajärgi ära hoida.

Alati võib vaidluse viia teemale, et kas näiteks veose kohta kehtestatud nõuded on üldse mõistlikud. Autoettevõtjatel on õigus – see valdkond on tõesti väga üle reguleeritud, aga ega reegliteta saagi. Need peavad olema. Järelevalvet tuleb loomulikult teha, kuid see peab olema mõistlik, see tähendab hoiaku kujundamise teenistuses. Kiuslik tähenärimine ei pruugi aidata eesmärgile lähemale, lausa valesti määratud (või nii tõlgendatav) karistus viib aga eesmärgist hoopis kaugemale. Kahjuks on niisuguseid asju ette tulnud. Võimuliialdus ükskõik millises valdkonnas mõjutab suhtumist õiguskorda teadagi negatiivselt.

Kõnealuse konflikti puhul on osalised kasutanud väljendeid «hall ala» ning «ebamäärane». See viitab vältimatule vajadusele maha istuda ning õiguslikud ebakohad koos kõrvaldada. Kokkulepe on hädavajalik, vastasel korral süveneb tüli veelgi ning tulemuseks on anarhia, millel otsesed ja kaudsed tagajärjed võivad puudutada igaüht meist.