Yoko Alender

FOTO: Riigikogu kantselei

Kas teate kedagi, kes teab kedagi, kes tahaks oma perega Tallinna südalinna kolida? On laupäeva hommik, ma otsin kohta, kus mõnusas inimeste saginas istuda lugu kirjutama.

Tellijale

Kalamajaka jaoks kodune Telliskivi loomelinnak tundub oma kohvikute ja mõnusa laupäevase suminaga loogiline valik, kuid samas tahaks pärast poodi ja trenni minna… Lõpuks Viru keskuse raamatupoe kohvikus istudes pean taas tõdema, et Tallinna linnasüdames pole ühtki linnatänavat.

Linnatänavat selle sõna parimas mõttes. Euroopa linnadest, igast Briti suurest ja väiksemastki linnast tuttavat high street’i: sellist, kus inimesel on mõnus olla, kus tänavat ääristavad poed ja kohvikud ning kus on pidevalt sumisevad toimekad inimesed. Inimesed, kes on ise tänavale tulnud, mitte ühest kohast teise tuisates sinna olude sunnil sattunud. Kes on seal selleks, et anda endale võimalus juhuslikeks kohtumisteks, lühemateks ja pikemateks peatusteks, huvitavateks kogemusteks kasvõi vaateakende ees, heaks lõunaeineks. Ent kui linnasüdant läbivad linnatänava asemel magistraalid, on ka inimesed seal vaid transiitreisijatena.