Eesti Advokatuuri juhatus otsustas heita Alla Raudsepa advokatuurist välja, leides, et õigusrikkumise  toime pannud isikul pole kohta advokatuuris, seejärel lükkas advokatuuri üldkogu otsuse ümber ning täna teatas juhatus, et Raudsepp on siiski välja heidetud. Pealtnäha segase loo tagamaid selgitab Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi. 

Vallikivi kinnitas, et üldkogul oli täielik õigus juhatuse otsusele vastu olla ning uuesti otsustades võttis juhatus arvesse koosolekul kõlanud argumente ja kaalus juhtumit põhjalikumalt.

«Oli ka kindlasti neid, kes tegid otsuse isiklikust kaastundest, aga minu jaoks jäi kõlama hoopis teine ja suurem mure. See puudutab advokaatide õigusi kriminaalmenetluses ja üldse kohtumenetluses,» räägib Vallikivi.

«Me töötame tõenditega ja meie asi on esitada kriminaalmenetluses kaitse poole tõendid. Mis juhtus Alla Raudsepaga oli see, et ta oli üks-ühele olukorras tunnistajaga ja tunnistaja otsustas tema vastu anda ütlusi, öelda, et Raudsepp mõjutas tunnistajat. Ja selliseid olukordi võib ette tulla meil kõigil,» selgitab ta.

See oli väga piiripealne situatsioon ning tõendiks oli sedapuhku sõna sõna vastu, mistap hakkasid advokaadid muretsema, et midagi taolist võib väga lihtsalt ka kellegi teisega juhtuda. «Piisab vaenuliku isiku ütlustest sinu vastu. See ohustab meie õigust ja võimalust teha oma tööd. See ohustab ka Eestit kui õigusriiki,» räägib Vallikivi. 

Teoreetiliselt võib sama ring uuesti korduda, sest Raudsepal on taas õigus otsus edasi kaevata. Juhatuse ülesanne on Vallikivi sõnul kindlasti aga ka selgitada oma liikmetele, mida sellise protsessi jätkumine endaga kaasa võib tuua.