/nginx/o/2016/03/08/5138003t1hb53e.jpg)
Ei sääsed ega hirm tunne piire. Samal ajal, kui rahvatervise eksperdid võitlevad Zika viirusega, jätkub paanika levimine üle kogu maailma. Siiski on see kriis toonud päevavalgele kaks olulist tõde, kirjutab Rahvusvahelise Naiste Tervise Koalitsiooni president Françoise Girard.
Esimene leid seisneb selles, kui madalale tasemele on langenud tervishoiusüsteemid Ladina-Ameerikas ja kaugemal. Selline muutus ei toimunud kogemata. Suures osas on tegemist sooduslaenude andjate, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi 1980. aastal alguse saanud poolse survestamisega kahandada kulutusi ühiskonnasektoris, sealhulgas tervishoiukulutusi. Brasiilias ja mujal oleks riigivõim saanud kasutusele võtta tuntud ja säästlikke meetmeid moskiitode levitatavate haiguste vastu, kuid nad ei teinud seda. Kodanikud, keda need haigused on kõige rohkem mõjutanud, on harilikult vaesed ning on seetõttu sunnitud tagajärgedega elama.
Teiseks on Zika-epideemia eriti tervalt esile toonud veel ühe suure ohu inimeste tervisele: naiste reproduktiivsete õiguste piiramine. Valitsused hoiduvad ka selles osas vastutuse võtmisest, sageli groteskselt. Järsku on tõusnud sünnidefekti mikrotsefaalia juhtumite arv Zika viiruse poolt mõjutatud piirkondades, mille tulemusena on Brasiilia, Kolumbia, Ecuadori ja El Salvadori valitsused oma naiskodanikke «rasestumise eest hoiatanud».
Selline sõnum asetab Zika viiruse puhul süü ja koorma naistele, mis on nii ebaõiglane kui ebaratsionaalne. See on ka hambutu, sest paljudel selle piirkonna naistel pole juurdepääsu rasestumisvastastele vahenditele ega võimalust turvaliselt aborti teha. Zika kriis on esile tõstnud selge reaalsuse: naistele ei pakuta informatsiooni reproduktiivtervise kohta ega ka vastavaid teenuseid ning seetõttu on nende ja nende laste elud tõsises ohus.
Ladina-Ameerika seadused abordi osas on maailma kõige rangemate seas. Näiteks El Salvadoris on abort igas olukorras keelatud ning seal on ebaseaduslikus aborditegemises süüdistatuna pandud vangi näiteks nurisünnituse järel kiirabisse pöördunud naisi. Rasestumisvastased vahendid on üle kogu regiooni samuti kas kallid või kättesaamatud, kuigi teismeliste vägistamiste ja rasestumiste arv on suur. Lisades sellele ka Zika viiruse, on tulemuseks tragöödia.
Kõige laiemalt on viirus praeguseks tabanud Brasiiliat, kus samas kerkivad ka need samad probleemid: abort on lubatud vaid siis, kui tegemist on vägistamisjuhtumiga, kui naise elu on ohus, või kui tegemist on loote anentsefaaliaga (puudub suur osa ajust). Zika kriisi valguses peaks Brasiilia lubama aborti ka mikrotsefaalia kahtluse korral.
Piirangute kergitamine ei peaks aga sellega lõppema. Viimaste aastate jooksul on konservatiivid Brasiilia kongressis püüdnud seada piiranguid ka vägistamisjuhtude tõttu soovitavale abordile. Need pingutused, mis näitavad täielikku hoolimatust naiste õiguste ja väärikuse vastu, peavad lõppema. Selle asemel peaks naiste õigusi abordi tegemiseks hoopiski laiendama. Ja seda kiiremas korras.
Samuti peavad valitsused tagama, et vajalikud teenused oleksid kättesaadavad ja taskukohased. Rikkad Brasiilia naised saavad endale lubada eratervishoiuteenuseid ja turvalist aborti. Vaesed naised on aga sunnitud pöörduma väheste teadmiste ja töövahenditega pakkujate poole, kes töötavad ebasanitaarsetes tingimustes ning on sageli seotud kuritegelike võrgustikega. 2014. aasta septembris suri põrandaaluse abordi tõttu Rio de Janeiros kaks naist. Kogu piirkonnas on 95% abortidest ohtlikud.
Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas tahaksid 62% 15-49 aasta vanustest naistest rasestumist vältida. Peaaegu veerand neist naistest ei kasuta aga efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kõrge hind on vaid üheks tõkkeks vaesemate tüdrukute ja naiste teel, sellele lisandub ka informatsiooni puudumine. Meestel ja naistel on vaja kõikehõlmavat seksuaalharidust, et nad mõistaksid oma seksuaaltervist, tunneksid pereplaneerimise võimalusi ning teaksid, kust on võimalik saada kaasaegseid rasestumisvastaseid vahendeid. Värsked tõendid selle kohta, et zika viirus võib levida ka sugulisel teel, lisab pakilisust vajadusele teha meeste ja naiste kondoomid ning muud rasestumisvastased vahendid laialdaselt kättesaadavaks.
Reproduktiivõigusi toetaval liikumisel on Brasiilias ja teistes Ladina-Ameerika osades pikk ajalugu. Viimase mitme kuu jooksul – isegi enne Zika viirust – tulid feministid tänavatele, et protestida puuduliku juurdepääsu vastu turvalistele ja seaduslikele abordi tegemise võimalustele. Zika kriisis võib saada pöördepunkt võitluses naiste tervise ja võrdõiguslikkuse eest. Kindlasti on tegemist äratusega valitsustele, et nad peaksid taasehitama ja tugevdama oma tervishoiusüsteeme ning garanteerime kõigile naistele ja tüdrukutele ligipääsu rasestumisvastastele vahenditele ja turvalistele abordi tegemise võimalustele. Naised ja tüdrukud üle kogu maailma teavad, mis on alternatiiviks ning see on hirmutav.
Copyright: Project Syndicate, 2016.