Madis Filippov: dis­krimineeri­v ajateenistus

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madis Filippov
Madis Filippov Foto: Mihkel Maripuu

Aja- ja asendusteenistus peaks muutuma vabatahtlikuks, et see ei oleks sooliselt diskrimineeriv. Olukord, kus üks sugupool ohverdab riigi heaks aega, ent teisel pole mingeid kohustusi, on ebaõiglane.

Ajateenistus kestab umbes kaheksa kuud ehk 240 päeva. Võib öelda, et teenistuse läbinud mees pühendab riigile 32 aasta jooksul ühe päeva nädalas. Lisaks kordusõppused. Kui palju nõutakse riigile pühendumist naiselt?

Ma ei hakka vaidlema ajateenistuse mõttekuse või Reformierakonna idee üle lühendada see kuue kuu peale. Ma ei usu, et elame ajaloo lõpus, kus sõdu enam ei tule. Enda, oma lähedaste ja riigi (riik ≠ poliitikud) eest peab seisma.

Kuigi pooldan ajateenistust, on kohustusliku ajateenistuse põhimõte vananenud. Eeldus, et ainult mees on võimeline ja peab riiki kaitsma, võis näida õige siis, kui naiste koha määras põhimõte «Kinder, Küche, Kirche». Kas naisi ei solva teadmine, et neid ei usaldata riiki kaitsma?

Kuna totaalne kohustus, et kõik kodanikud peavad läbima ajateenistuse või sinna sobimatuse korral asendusteenistuse, oleks ressursimahult veelgi mõeldamatum, pealegi kõlab kuidagi põhjakorealikult, tuleks kohustuslikkusest üldse loobuda.

Ent nii aja- kui asendusteenistusse astumine, mis võiks samuti kanda riigikaitse eesmärke, peaks nii meeste kui naiste puhul olema hüvede näol selgelt motiveeritud.

Näiteks kui noor mees või naine viitsib kaheksa kuud riigile pühenduda (aja- või asendusteenistuses), võiks ta saada eelisjärjekorras teatud erialadele ülikoolis, maksusoodustusi või eelisõiguse kandideerimisel teatud riigiametitesse. Näiteks politseisse.

Tõsi, viimane reegel kunagi küll kehtis, kuid siis olevat kandideerinud liiga vähe mehi. Naiste osakaal hakkas samas kõvasti tõusma, kuigi neilt vähimatki riigikaitselist ettevalmistust ei nõutud. Elame samas riigis, kuid kohustused on erinevad.

Sellisteks puhkudeks tuleks arendada asendusteenistust, et need, kes ei soovi või tervislikel põhjustel ei saa ajateenistust läbida, võiksid valida riigikaitselise alternatiivi. Kõik sõjaga seotu ei nõua relvi ja suurt füüsilist koormust. Praegu on asendusteenistus vaid usklikele mõeldud augutäide, mis kestab justkui karistusena ajateenistusest neli kuud kauem.

Ajateenistuse maine on väga hea. Kui alternatiiviks oleks ka asjalik asendusteenistus, võiks need piisavate hüvede olemasolul toimida ka vabatahtlikkuse alusel. Nii kaoks riiklik ebaõiglus, sest keegi pole süüdi, et ta sündis mehe või naisena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles