Ronald Riistan

FOTO: KPMG

Küsimuses, kas kriminaalkuriteos süüdi mõistetud advokaat peaks advokatuuri jääma, ei tasu advokatuuri kohe enda õigussüsteemist lahtiühendamises süüdistada, juristid tegelevad sellega, millega ikka - seaduste tõlgendamisega, kirjutab KPMG Advokaadibüroo advokaat Ronald Riistan.  

Viimasel nädalal on kirgi kütnud advokatuuri 3. märtsi üldkogu otsus jätta enda liikmeks tahtlikult toime pandud kuriteos süüdi mõistetud advokaat Alla Raudsepp, keda juhatus tahtis liikmeskonnast välja heita.

Leheveergudele on jõudnud õigusteadlaste ja poliitikute pahameel, advokaatide arvamused ning advokatuuri juhatuse lühike selgitus. Kahjuks oleme siiski jõudnud olukorda, kus avalikkusele ei ole täpselt lahti selgitatud, mis on üldkogu otsuse tagamaad ja võimalikud tulemused. Laitmisväärselt on kandma jäänud alusetud loosungid, nagu oleks advokatuur ennast vabariigi õiguskorrast kuidagi lahti sidunud ja muu hulgas hinnanud selle käigus ümber ka juba jõustunud kohtuotsuse.  

Kõigepealt kohustuslik seadusepügala tsiteerimine.

Raudseppa välja heites juhindus advokatuuri juhatus advokatuuriseaduse paragrahvi 37 lõikest 2.

§ 37. Advokatuurist väljaheitmine

  Advokaat heidetakse advokatuurist välja:

 1) karistusena distsiplinaarsüüteo eest, mis on määratud käesolevas seaduses sätestatud korras;

 2) juhatuse otsuse alusel, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise;

 3) juhatuse otsuse alusel, kui advokaat jätab määratud tähtpäevaks advokatuuri liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata.

Alla Raudsepp mõisteti nii Pärnu maakohtus kui ka riigikohtus süüdi tunnistaja kihutamises valeütluste andmisele. Advokatuuri juhatus võttis seisukoha, et kuivõrd Raudseppa suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, tuleb ta välja heita.

Advokatuuri üldkogul arutati Alla Raudsepa kaebust selle suhtes ning toodi välja küsimusi tekitav lõik advokatuuriseaduses. Nimelt leiavad kaebuse rahuldamise toetajad, et seadust tuleks tõlgendada niimoodi, et isegi juhul kui tegemist on süüdimõistmisega tahtlikult toimepandud kuriteo eest, oleks juhatusel tulnud hinnata, kas kuritegu teeb võimatuks advokaadina tegutsemise.

Ehk siis leian, et üldkogu andiski tõlgenduse küsimusele, pidanuks juhatus väljaheitmisel kaaluma, kas kuritegu, milles Alla Raudsepp süüdi mõisteti, muudab võimatuks advokaadina tegutsemise või tulnuks ta lihtsalt juba kuriteos süüdi mõistmise tõttu välja heita.

Ülalkirjeldatu valguses ei ole advokatuuri üldkogu ümber hinnanud või keeldunud täitmast jõustunud kohtuotsust. Advokatuuril, ega ühelgi teisel isikul (olgu see Keskerakond, ettevõte Sarved ja Sõrad või isegi Eesti kohtunikke ühendav Eesti Kohtunike Ühing) ei ole sellist õigust. Põhiseaduse järgi mõistab õigust Eestis ainult kohus ning advokatuur ja selle liikmed järgivad põhiseaduslikku korda ega ole ennast mingil moel lahti sidunud Eesti õigussüsteemist. Ainult Euroopa inimõiguste kohus saab veel seda jõustunud lahendit üle vaadata.

Eeltoodu tähendab, et Raudsepa kaasus tuleb juhatusel uuesti läbi vaadata ning seda on ka lubatud teha. Juhatusel tuleb anda hinnang, kas isik, kes on süüdi mõistetud tunnistaja valeütlustele andmisele kihutamises, saab töötada advokaadina. Selle uue hinnangu käigus ei ole advokatuuri juhatusel võimalik hinnata, kas jõustunud kohtuotsus on Raudsepa õigesti süüdi mõistnud tahtlikult toimepandud kuriteo eest – jõustunud kohtuotsust ümber ei hinnata ning sellest tulenevalt ei ole asjakohased ka väited, nagu oleks kohtuotsuses küsitavusi.

Kokkuvõttes on tegemist õigusliku küsimusega – kuidas tõlgendada ühte advokatuuriseaduse paragrahvi. Advokatuur ei ole ennast lahti sidunud Eesti õigussüsteemist ega seadnud kahtluse alla kohtute ainupädevust õigusemõistmisel. Tegeletakse sellega, millega juristid peavadki tegelema: tõlgendatakse seadust. Seekord lihtsalt kirglikumalt kui mõnes muus olukorras.


Ülaltoodud arvamused on autori isiklikud ning ei esinda advokatuuri ega KPMG Advokaadibüroo arvamusi.

Ronald Riistan töötab advokaadina KPMG Advokaadibüroos. Tal on rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku magistrikraad Glasgow’ ülikoolist ning ta on käinud Eesti jalaväekompanii koosseisus Afganistanis ISAFi missioonil.