Olev Remsu: niisiis, õhus on hüsteeriat ehk Radikaliseerumisest Eestis

Olev Remsu Foto: Ergo Kuld

Kus ja kunas peatub radikaliseerumine meil? Üks on selge – krahhist päästab meid ainult vaimne Euroopas-olek. Just sellepärast loobivadki kirjeldatud seltskonnad tuld ja tõrva Brüsseli suunas, kirjutab kolumnist Olev Remsu.

Esmalt loetleksin ma meie radikaliseerumistrepi allakäigu astmeid: Isamaaliidu ägedamad rahvuslased, Lihula heerosed, Eestimaa Rahvaliidu surnud kestale elu sissepuhumine ja selle kesta EKREks kujundamine, Kristiina Ojulandi katsed luua otserassistlikku liikumist (temalt jään ma ootama mingit antisemiitlikku kiljatust) ning nüüd siis odinlased, nimest hoolimata sugugi mitte üksikud, vaid koos tagide ja tõrvikutega.

Leidub hajali pudemeid, mis ühtset tervikut ei moodusta, ent iseloomustavad õhustikku.

Meil on ideoloogiaüritusena avalikult põletatud raamatut. Võib-olla selle aktsiooni soolomängija ei tea, mis märki niisugune tegu kannab, ehk pole ta eriti kursis ka seksuaalsuhete käänulise ajalooga, kuid põlgus erinevuse vastu torkab siit selgelt silma. Tuleriidale teistsugused kui mina! Tõemeeli on meil ülistatud aristokraatiat ja pärisorjust. Huvitav, kumba need kiitjad igatsevad, kas mõisatallis soolatatud rooskadega peksa saada või ise peksja olla? Riigikogus loodi vapslust sõeluv komisjon. Poliitotsustega igatsetakse määratleda ajalookäsitlust.