Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/02/02/4999373t1h9838.jpg)
Riigireformi ei tule enne, kui vastuse saab elementaarne küsimus: kas riik on olemas kodaniku jaoks või kodanik riigi jaoks, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.
Üle 20 aasta pole järjestikused Eesti valitsused ja presidendid suutnud otsustada, mida täpselt oma elu elama hakanud mõistega «riigireform» öelda tahetakse. Küsimus pole tingimata autoriteedi ega poliitilise tahte või isegi erakondliku «koosmeele» puudumises, kuigi nendegagi on ilmseid probleeme.