«Ilmselt Z-põlvkonna suurim erinevus on see, et nad on sündinud ja üles kasvanud, laptop või nutitelefon käes,» märkis värske uuringu põhjal konsultatsioonifirma Ernst&Young Baltic partner Ivar Kiigemägi.
Ekspert Z-põlvkonnast: pealiskaudsus saab probleemiks, kui haridus järele ei tule (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui mõelda iseenda või Y-põlvkonna peale, siis on nad sündinud hoopis teise keskkonda. Kogu tehnoloogiamaailm on neile nii loomulik ja emapiimaga kaasa antud,» jätkas Kiigemägi. Ta lisas, et kui Y-põlvkond, kes on sündinud 1981-1995, on end internetiga kohandanud, siis alates 1995 kuni 2000 sündinud lapsed on internetikeskkonnas elanud terve elu.
Kiigemägi tunnistas, et pealiskaudsus võib kiire infolevikuga maailmas noortele probleemiks osutuda, ent siin aitavat hariduse kohandamine. «Kui rakendada neile sama loogikat, mille põhjal näiteks mina olen üles kasvanud – koolis pidi kõvasti igasuguseid fakte pähe tuupima – siis selle lähenemisega kaotavad nad kindlasti õppimise vastu huvi,» leidis ta ning lisas, et õnneks teadvustatakse seda juba ka valitsuse tasandil ning otsitakse lahendusi.
«Näiteks praeguse riigireformi raames võiks võtta suuna riigiteenuste äppide arendamisele,» iseloomustas Kiigemägi Z-põlvkonna ootusi bürkraatia vähendamiseks ja teenuste kiiruse tõstmiseks.
Individualiseerumine võib Kiigemägi hinnangul kaasa tuua nn vanas definitsioonis eraldumist ja üksildust, ent Z-põlvkonna jaoks ei ole see enam vanal viisil probleem. «Sõprade ja lähedastega ollakse nagunii kogu aeg otsesuhtluses,» kirjeldas ta uut reaalsust.
Tööturul seisavad eksperdi hinnangul väljakutsetega silmitsi just tööandjad, mitte noored ise. «Noored tahavad üha enam anda midagi ühiskonnale ja et samal ajal oleks ka endal põnev. Tööandja peaks seda toetama ja inimest inspireerima,» möönis ta. Varasemast enam on uuele põlvkonnale omane vahetada töökohti või suunduda üldse teise riiki, ent seda väheneva tööealise elanikkonnaga Eesti endale lubada ei saa.